Archive for the ‘usk’ Tag

Tõe-eelne aeg   Leave a comment


Ehkki riigipea ametisse astudes oli Kaljulaid teada andnud, et minevik presidendi ja üldsuse vahelise teemana on nüüdsest möödanik, naasis tema võimulavale ilmudes Kadriorgu minevik.

See ei ole hea ega halb, vaid tõsiasjade seis ja president Kersti Kaljulaiu psühhoanalüüsil põhinev nending.

XIII sajandi tagantjärele joonistatud kaart

Lähemalt sellest essees “TÕE-EELNE EESTI ehk MEIE TRUMP ON KERSTI KALJULAID”, mille link leidub Isekirja avalehel.

Essee blogivariandi ☞ avaosa ja ☞ teine osa ja ☞ lõpp.

Midipropagandisti relvastus   Leave a comment


Ei sõjapropagandale!Estiteks selgitus, et Isekiri jagab liberaalset propaganda-kriitilist seisukohta, mis juurdus läänemaailmas XX sajandil ja mis isepõhjusel sobib ka eestlase hinge. Nüüd püüab selle vaate vaidlustada aga Philip M Taylori nuritõlkeline teos “Mõtterelv”…

Eks seda põnevam olegi raamatu “Munitions of the Mind/ Vaimne lahingumoon” ilmumine eesti teabevälja. Seejuures paistab ajaloodoktor Taylor olevat midipropagandist: ta ei pea propagandat heaks ega halvaks, vaid pelgaks meetodiks, mille taotluste—sihtide põhjalikumat vaagimist ta tarbetuks on pidanud.

Philip Taylor eirab ka propaganda tegemise üht eriti olulist eeldust ja nimelt — usu olemasolu. Isekiri toetub erinevalt Taylorist siiski veendumusele, et usk ja propaganda olid ja on lahutamatud.

“Mõtterelv” nimetusena on originaali, raamatu ingliskeelse pealkirja “Munitions of the Mind” mõtet ahendav, tähendades pigem ‘tapariista kujutlust’ kui midagi enamat. Niisiis ei ole see “mõtterelv” isegi vahend, vaid kõigest idee või unistus teatud vahendist. Seevastu algupärane pealkiri hõlmab semantiliselt nii vahendit (relva mõjutamaks vaimu, teadvust või meelsust) kui ka lasekmoona (teadmisi, vaimuvara, kogemusi, võtteid), milleta mis tahes relv oleks kasutu. Inglise sõna ‘munitions’ tähendab ju mitut asja, olgu eraldi või korraga: kaitse- e sõjaväe relvastust, -varustust, laske- jm sõjamoona, -ladusid jm -taristut (lad ‘munitio’ = kindlustus).

Loe sisulisemat eritlust ja arvustust edasi Isekirjas: Mõtterelv ja külm sõda

Kes on midipropagandist, seda vt Isekiri: Sotsiaalne propaganda

Radio Vaticana LXXX   Leave a comment


Kaheksakümmend aastat paavsti häält! Katoliku kiriku tarve kommunikeeruda kiriku liikmete ja muu ilmaga viis esimese maailmaraadio sünnini aastal 1931.

Ja Vatikani Raadio loojaks ei saanud seejuures keegi muu kui raadioleiutaja Guglielmo Marconi!

Marconi Vatikani raadios (filmikroonika 1931)

Kuidas Vatikanis sündinud rahvusvahelisse ringhäälingusse suhtuti Stalini aja Eestis, saab lugeda Isekirja põhiveebis.

Edasi… Isekiri: Vatikani Raadio LXXX

Berliini müür ja Laulev revolutsioon   Leave a comment


Kommunistid kuulutasid Berliini müüri teatavasti “kaitsevalliks fašismi vastu” (antifaschistischer Schutzwall). Selle propagandistlikult näivtõeliku sildi taha varjati rahvuslikku traagikat. Peale inimeste vaba voolu peatas Berliini müür ka aja.

Müür toimis 28 aastat, kaks kuud ja 28 päeva, pikendades DDR-i agooniat ning hoides idasakslasi kinni kommunistlikus vanglas… Kuni 1989 aasta 9. novembrini. Berliini müüri langust võib lugeda Saksamaa antikommunistliku revolutsiooni üheks kulminatsiooniks. Revolutsioon algas Leipzigi esmaspäeva-liikumisest, kui seal nädala alguse regulaarsete kogunemistega protestiti valimisvõltsingute vastu. Leipzigi liikumine paisus 1989. aasta oktoobris massimiitinguteks, mis levisid üle Ida-Saksamaa. Aasta hiljem Saksamaa ühines.

Kui Berliini müüri murti esimesed augud, ilmnes koheselt Eesti “laulu-revolutsioonääride” mahajäämus. Eesti NSV liidrid Vaino Väljas, Arnold Rüütel ja Indrek Toome olid vahetult enne seda, 1989. aasta 7. novembril, andnud avalikult au NSV Liidu relvajõududele, st sovetiokupantide paraadile. Ja vahetult pärast Berliini müüri langust, 10. novembril kogunes ENSV Ülemnõukogu arutama hinnanguid ENSV nukuparlamendi esmakoosseisu N Liitu “astumise” otsusele, st 22. juulil 1940 vormistatud Eesti vägivaldsele inkorporeerimisele. Et see polnud ikkagi “eesti rahva vaba tahte avaldus” — sellest saadi aru alles 12. novembril 1989. Eesti sai taas iseseisvaks paar aastat hiljem, alles siis, kui kõik NSV-d laiali jooksid.

PriiusBaltimaadeleBerliini müüri Lääne-külg meelitas poliitilisi tänavakunstnikuid. Värvitöid tehti reeglina öösel ja fotosid — järgmisel päeval. Kuid ühel suveööl peaaegu samaaegselt Laulva revolutsiooniga valmis grafiti koos värvivärske fotojäädvustusega: «Priius Balti riikidele — Eesti, Läti, Leedu!»

Veel Berliini müüri ajaloost Isekiri: Poolsajand Berliini müüri varjus

Osama surm ja Eesti tulevik   Leave a comment


Ameeriklaste võidutunne on ju mõistetav. Kas Osama surm varjutab aga Vikilekete mõju? — Ei, pigem kannustasid viimased lekked USA-d al-Qaida juhti likvideerima. Ja veel, Vikilekete sarnaselt muudab on ka Osama Bin Ladeni surm globaalpoliitika pisut apolaarsemaks. Siit mõttejärge arendades jõuab Isekiri nukra järelduseni: Eesti tulevik ei ole meie kätes.

Loe… Isekiri: Osama, vikilekked ja araabia kevad, aga  samuti sellest: Kas Vikilekked toovad rahu?

Kuidas nullida maailmalõppu   6 kommentaari


Maailmalõpu-ennustused on sama vanad kui maailm ega saa otsa enne, kui maailm lõpeb. Jätkusuutlik retsept oleks: taandada katastroofiootus kosmiliseks sisekaemuseks.

Ameerika raadiojutlustaja Harold Camping seadis uue viimsepäeva algustärmini (21. mai 2011) ja lõpptärmini (21. oktoobri 2011) Loe edasi… Isekiri: Kuidas nullida maailmalõppu

Castledeni raamat maailma mõjutanud sõdadest ja lahkhelidest   Leave a comment


Tänapäevalt on jõudnud meieni selle autori teoste järgmised eestindused:
«Sündmused, mis muutsid maailma» (2008, 448lk)
«Inimesed, kes muutsid maailma» (2009, 360lk)
«Konfliktid, mis muutsid maailma» (2011, 454lk)
Viimase hind on muide 19€, kuna ingliskeelset originaali (2008, 512lk) saab ka kõigest 7€… 13€ eest.

Ei ole Rodney Castledeni eelnevaid raamatuid lugenud, kuid selle viimasega võinuks autor küll paremini toimida, kui oleks püüdnud tõsiasju säästa, jättes need ideoloogia-mikserist läbi laskmata. Ka fakte on Castledeni raamatus kohelnud hooletult. «Konfliktid…» on üle hinnatud ja kallivõitu raamat. Soovitan lugeda suure ettevaatusega. Loe edasi… Isekiri: Külma sõja portree