Archive for the ‘Washington’ Tag

Kuidas sai vaba ajakirjandus ●●● võltsiks võitlus-ajakirjanduseks!?   Leave a comment


Äraspidine järelm

Vaenulik paradigma, haiglane meediapilt kleepuvad. Leidub Donald Trumpi fänne, kes peegeldavad seda, samastudeski vene kurjamiga… Ivan Drago vs Rocky Balboa

​Trumpi-hullustuse sündroom (TDS) kallutab haiglasele sundmõttele, et iga viimastki valupunkti ja ärritust su elus põhjustab Donald Trump — oma rahvast vaenlasele parseldav äraandja = rahvareetur (WT 14. 6. 2017 juhtkiri “A shooting war on Republicans“)

Trumpi aeg ei saagi olla kerge. Riigivõlg on massimeedia mahitet Obama ja tema valdavalt kriitikaprii valitsemisaja 8 aastaga pea 2-kordistunud ja nüüdseks 20 biljonile (amerikanistlikult triljonile) dollarile  lähenedes muutunud jätkusuutmatuks. Samal ajal on kõvasti alarahastet USA taristu ja sõjavägi. Ent mõned valijad tahaks veel suuremaid toetusi endale ja ilmselt veelgi enam teisi endale maksma panna. See stsenaarium võrdub progressivistliku utoopiaga, millise teostamise keeras pahempoolsete ja allavoolu-meedia meelepahaks kihva DJT valimisvõit. Tagajärg — peaaegu poolt riiki haarav TDS-i epideemia. Ajakrjandus aitab seda tõve levitades ühiskonda lõhestada.

Vaba maailma suund(umus) kao(tu)sesse on jätkuvalt tingitud humanismi egiidi varjus 150 aasta eest Das Kapitaliga alanud ning praeguseks lääneilma süvatagalasse kantud külmas sõjas. Võrdsuse kiustatuse pahest kantud ideoloogilise sõja autoritaristlikud võitjaid ühendaks politseiriigiks muudetud USA pahelisse vendlusse… Punase ehk II maailmaga, mis oma alamaile eraomandust lubamata praegu ometi nõuab enda kohtlemist I maailmaga võrdselt.

Kui USA omaenda raskuse või mingite väliste tagasilöökide all juba langeb kas või Kanada tasemele, siis hävib ka Euroopa. Pahemleer ei oota vaikselt võidu tundi, vaid hoolega totalitaristlikke võimuvõtteid teabeajastule sobivalt voolujooneliseks lihvides. Vaba ajakirjanduse mobiliseerimine võitlusrindele käib asja juurde.

Trumpi-vastases kampaanias on meediapriiuse lipulaev esialgu lekkima hakanud. Ent võib lähema nelja aastaga põhjagi minna… Ja see mõjutab paraku Eesti käekäiku. Mis juhtub, kui langeb põrmu vaba maailma peamine kants? Ja tõusetuks taas meile nii pakitsev küsimus nagu Balti riikide kaits(e)tus…

Pikemalt: Vaba ajakirjandus & võitlusajakirjandus

Advertisements

RFE|RL-i tähised   Leave a comment


Selle raadio eesti programm oli üks Külma sõja lõpu tõhusamaid saavutusi.

Artiklit Vabadusraadiost võib võtta aga Eesti Päevalehe (Delfi.EE) tööõnnetusena. Pealkirja sõnavalik on punanõuklik ja sisu on risustatud (tõmmisel oranžiga toonitatud) mõtte- ja faktieksimuste, ka lausjamaga.

Hämmastav on Radio Liberty leedu, läti ja eesti toimetuste enam-vähem ühise alguse vigane sokutamine aastasse 1976 Eesti Päevalehe muidu ontlikul EV100-ajaskaalal. Selle aasta kronoloogias tähistatud 5 ajaloohetke 8-st võiks tõesti kaudselt panna Müncheni raadiotoimetuse — täpsemalt tema teabetöö esimese täisaasta evitud eeliste — arvele. Nimelt kuna neid sündmusi, jah, kajastas RFE|RL ja mitte Eesti (NSV) punasse ropagandaali uppuv massimeedia.

Kui leppida aastaga 1976 kui tähisega Müncheni raadio eesti saadete ajaloos, siis massimeediumina nii Ameerika, Euroopa, NSVL-i kui ka Eesti olude tegeliku vahendamise tõttu. Samas tuleks peale katsesaadete juunist augustini ja igapäevaste saadete alguse septembris ■ 1975 esile tuua järgmised rõhutamist väärt tärminid ja ajalõigud.

■ 1984 viidi eesti, läti ja leedu toimetused RL-ist üle RFE-sse, millega kaasnes muude eeliste (eestkätt poliitilise) kõrval ka selline töövõit, nagu oma ♡ eesti asjatundja ametikoha loomine raadio uurimisosakonda. Alul sai selle koha Toomas Hendrik Ilves, tema järel Riina Kionka

Vaba Euroopa Raadio eesti toimetusel algas 1980-kümnendi keskel seega oma siirdeaeg, sobival ajaloolisel hetkel ja senisest mitmekülgsema võimega jälgida ja kajastada eestlaste rolli sovetiimpeeriumi lagunemise protsessis. Aasta ■ 1986 lõpust intensiivistas N Liit RFE|RL-i saadete kuulamise segamist kuni ringhäälingu elektroonilise summutamise üldise peatamiseni novembris ■ 1988.

■ 1993 tõi RFE-le pöördelise siirdeaja järel objektiivsete olude rahunedes ka toimetuslikku stabiilsust. Eesti saadete ohjad võttis üle Peeter Kopvillem, kes viis lõpule Külma sõja järgse pereheitmise koos toimetuse kolimisega Münchenist Prahasse ■ 1995.

Vabadusraadio|Raadio Vaba Euroopa eesti toimetuse esimene juht juunist 1975 peale oli siiski Jaan Pennar ning viimaseks jäi Villu Känd. Ühes eesti, läti ja leedu saadetega lõpetati aastavahetuse ■ 20032004 aegu ka slovakkia-, bulgaaria-, horvaadikeelsed saated.

20170515_121113

Lauri Tankler (EPL 12.5.2017)

Midipropagandisti relvastus   Leave a comment


Ei sõjapropagandale!Esmalt selgitus, et Isekiri jagab vabameelset propaganda-kriitilist seisukohta, mis XX sajandil juurdus läänemaailmas ja passib ka eestlase olemusega. Nüüd püüab seda vaadet aga vaidlustada Philip M Taylori nuritõlkeline teos “Mõtterelv”…

Ent seda põnevam ongi raamatu “Munitions of the Mind/ Vaimne lahingumoon” ilmumine eesti teabevälja. Seejuures paistab ajaloodoktor Taylor olevat midipropagandist: ei loe propagandat heaks ega halvaks, vaid pelgaks meetodiks, mille taotluste—sihtide põhjalikku vaagimist ta on tarbetuks pidanud.

Taylor eirab ka propaganda tegemise tähtsaimat eeldust ja nimelt — usu olemasolu. Isekiri jagab erinevalt Taylorist veendumust, et usk ja propaganda olid ja on lahutamatud.

“Mõtterelv” nimetusena on originaali, ingliskeelse pealkirja “Munitions of the Mind” mõtet ahendav, tähendades pigem ‘tapariista kujutlust’ kui miskit enamat. Nii ei ole “mõtterelv” isegi vahend, vaid kõigest idee või unistus vahendist. Seevastu algupärane pealkiri hõlmab semantiliselt nii vahendit (relva mõjutamaks vaimu, teadvust või meelsust) kui ka laskemoona (teadmisi, vaimuvara, kogemusi, võtteid), milleta iga relv oleks kasutu. Inglise sõna munitions tähendab mitut asja (eraldi või) korraga: relvi e kaitse- e lahinguriistu, -varustust, laske- jm sõjamoona, -ladusid ja -taristut (lad munitio = kindlustus).

Pikemat sisueritlust koos arvustusega võib lugeda Isekirjas: Mõtterelv ja külm sõda

Kes on midipropagandist, vt Isekiri: Sotsiaalne propaganda

CableGate’i lekete Eesti edetabel   Leave a comment


Eesti   isikute   pingerida    CableGate’is :

  1. Toomas Hendrik Ilves
  2. Andrus Ansip
  3. Mart Laar
  4. Jaak Aaviksoo
  5. Edgar Savisaar

Eesti   linnade   pingerida    CableGate’is :

  1. Tallinn
  2. Tartu
  3. Narva
  4. Sillamäe
  5. Valga…

Pikemat eritlust vt Isekirja postituses: Kentmanni lühiühendus ja üürike mälu

Lisa: Vikileke ja Eesti

Kui ideoloogiavõitlus kasvas külmaks sõjaks   Leave a comment


Aastast 1951 ei olnud see meile enam sõnakõlks. Külm sõda jõudis ka meieni. Kui seni olime N Liidu anastuse all punase ajupesu objektiks, siis suvel 1951 ilmus välja alternatiiv vabast eetrist — väljakutseks Moskvale, komparteile ja võõrvõimule ning moraali toetajaks Eesti rahvale.

Ameerika Hääle eestikeelsete saadete algus vallandas 60 aastat tagasi täiesti märgatava raadiobuumi. Loe lähemalt siit: Ja ideoloogiavõitlus paisus külmaks sõjaks

Osama surm ja Eesti tulevik   Leave a comment


Ameeriklaste võidutunne on ju mõistetav. Kas Osama surm varjutab aga Vikilekete mõju? — Ei, pigem kannustasid viimased lekked USA-d al-Qaida juhti likvideerima. Ja veel, Vikilekete sarnaselt muudab on ka Osama Bin Ladeni surm globaalpoliitika pisut apolaarsemaks. Siit mõttejärge arendades jõuab Isekiri nukra järelduseni: Eesti tulevik ei ole meie kätes.

Loe… Isekiri: Osama, vikilekked ja araabia kevad, aga  samuti sellest: Kas Vikilekked toovad rahu?

Castledeni raamat maailma mõjutanud sõdadest ja lahkhelidest   Leave a comment


Tänapäevalt on jõudnud meieni selle autori teoste järgmised eestindused:
«Sündmused, mis muutsid maailma» (2008, 448lk)
«Inimesed, kes muutsid maailma» (2009, 360lk)
«Konfliktid, mis muutsid maailma» (2011, 454lk)
Viimase hind on muide 19€, kuna ingliskeelset originaali (2008, 512lk) saab ka kõigest 7€… 13€ eest.

Ei ole Rodney Castledeni eelnevaid raamatuid lugenud, kuid selle viimasega võinuks autor küll paremini toimida, kui oleks püüdnud tõsiasju säästa, jättes need ideoloogia-mikserist läbi laskmata. Ka fakte on Castledeni raamatus kohelnud hooletult. «Konfliktid…» on üle hinnatud ja kallivõitu raamat. Soovitan lugeda suure ettevaatusega. Loe edasi… Isekiri: Külma sõja portree