Vaenulik paradigma, haiglane meediapilt kleepuvad. Leidub Donald Trumpi fänne, kes peegeldavad seda, samastudeski vene kurjamiga… Ivan Drago vs Rocky Balboa

​Trumpi-hullustuse sündroom (TDS) kallutab haiglasele sundmõttele, et iga viimastki valupunkti ja ärritust su elus põhjustab Donald Trump — oma rahvast vaenlasele parseldav äraandja = rahvareetur (WT 14. 6. 2017 juhtkiri “A shooting war on Republicans“)

Trumpi aeg ei saagi olla kerge. Riigivõlg on massimeedia mahitet Obama ja tema valdavalt kriitikaprii valitsemisaja 8 aastaga pea 2-kordistunud ja nüüdseks 20 biljonile (amerikanistlikult triljonile) dollarile  lähenedes muutunud jätkusuutmatuks. Samal ajal on kõvasti alarahastet USA taristu ja sõjavägi. Ent mõned valijad tahaks veel suuremaid toetusi endale ja ilmselt veelgi enam teisi endale maksma panna. See stsenaarium võrdub progressivistliku utoopiaga, millise teostamise keeras pahempoolsete ja allavoolu-meedia meelepahaks kihva DJT valimisvõit. Tagajärg — peaaegu poolt riiki haarav TDS-i epideemia. Ajakrjandus aitab seda tõve levitades ühiskonda lõhestada.

Vaba maailma suund(umus) kao(tu)sesse on jätkuvalt tingitud humanismi egiidi varjus 150 aasta eest Das Kapitaliga alanud ning praeguseks lääneilma süvatagalasse kantud külmas sõjas. Võrdsuse kiustatuse pahest kantud ideoloogilise sõja autoritaristlikud võitjaid ühendaks politseiriigiks muudetud USA pahelisse vendlusse… Punase ehk II maailmaga, mis oma alamaile eraomandust lubamata praegu ometi nõuab enda kohtlemist I maailmaga võrdselt.

Kui USA omaenda raskuse või mingite väliste tagasilöökide all juba langeb kas või Kanada tasemele, siis hävib ka Euroopa. Pahemleer ei oota vaikselt võidu tundi, vaid hoolega totalitaristlikke võimuvõtteid teabeajastule sobivalt voolujooneliseks lihvides. Vaba ajakirjanduse mobiliseerimine võitlusrindele käib asja juurde.

Trumpi-vastases kampaanias on meediapriiuse lipulaev esialgu lekkima hakanud. Ent võib lähema nelja aastaga põhjagi minna… Ja see mõjutab paraku Eesti käekäiku. Mis juhtub, kui langeb põrmu vaba maailma peamine kants? Ja tõusetuks taas meile nii pakitsev küsimus nagu Balti riikide kaits(e)tus…

Pikemalt: Vaba ajakirjandus & võitlusajakirjandus

Selle raadio eesti programm oli üks Külma sõja lõpu tõhusamaid saavutusi.

Artiklit Vabadusraadiost võib võtta aga Eesti Päevalehe (Delfi.EE) tööõnnetusena. Pealkirja sõnavalik on punanõuklik ja sisu on risustatud (tõmmisel oranžiga toonitatud) mõtte- ja faktieksimuste, ka lausjamaga.

Hämmastav on Radio Liberty leedu, läti ja eesti toimetuste enam-vähem ühise alguse vigane sokutamine aastasse 1976 Eesti Päevalehe muidu ontlikul EV🔞-ajaskaalal. Selle aasta kronoloogias tähistatud 5 ajaloohetke 8-st võiks tõesti kaudselt panna Müncheni raadiotoimetuse — täpsemalt tema teabetöö esimese täisaasta evitud eeliste — arvele. Just neid sündmusi, jah, kajastas RFE|RL ja mitte Eesti (NSV) punasse ropagandaali uppuv massimeedia. Ent sama kehtib ka iga järgneva aasta kohta.

Kui leppida aastaga 1976 kui tähisega Müncheni raadio eesti saadete ajaloos, siis massimeediumina nii Ameerika, Euroopa, NSVL-i kui ka Eesti olude tegeliku vahendamise tõttu. Samas tuleks peale katsesaadete juunist augustini ja igapäevaste saadete alguse septembris ■ 1975 esile tuua järgmised rõhutamist väärt tärminid ja ajalõigud.

■ 1984 viidi eesti, läti ja leedu toimetused RL-ist üle RFE-sse, millega kaasnes muude eeliste (eestkätt poliitilise) kõrval ka selline töövõit, nagu oma ♡ eesti asjatundja ametikoha loomine raadio uurimisosakonda. Alul sai selle koha Toomas Hendrik Ilves, tema järel Riina Kionka…

Vaba Euroopa Raadio eesti toimetusel algas 1980-kümnendi keskel seega oma siirdeaeg, sobival ajaloolisel hetkel ja senisest mitmekülgsema võimega jälgida ja kajastada eestlaste rolli sovetiimpeeriumi lagunemise protsessis. Aasta ■ 1986 lõpust intensiivistas N Liit RFE|RL-i saadete kuulamise segamist kuni ringhäälingu elektroonilise summutamise üldise peatamiseni novembris ■ 1988.

■ 1993 tõi RFE-le pöördelise siirdeaja järel objektiivsete olude rahunedes ka toimetuslikku stabiilsust. Eesti saadete ohjad võttis üle Peeter Kopvillem, kes viis lõpule Külma sõja järgse pereheitmise koos toimetuse kolimisega Münchenist Prahasse ■ 1995.

Vabadusraadio|Raadio Vaba Euroopa eesti toimetuse esimene juht juunist 1975 peale oli siiski Jaan Pennar ning viimaseks jäi Villu Känd. Ühes eesti, läti ja leedu saadetega lõpetati aastavahetuse ■ 2003—2004 aegu ka slovakkia-, bulgaaria-, horvaadikeelsed saated.

Lauri Tankler (EPL 12.5.2017)

Õhtulehe sari EV🔞 tähtsündmustest osutus veel suuremaks häbiks Eesti teise päevalehe mainele. Abitus ürituses reastada 100 Eesti sündmust 1918… 1991 sai vastukajata ära õiendatud Õhtulehe kõnealuse rubriigi sündmuse nr 66 all «Eestikeelne välisraadio» ilmunud eksitav väärteave ⇒ Isekiri: Mu meelen…

Esmalt selgitus, et Isekiri jagab vabameelset propaganda-kriitilist seisukohta, mis XX sajandil juurdus läänemaailmas ja passib ka eestlase olemusega. Nüüd püüab seda vaadet aga vaidlustada Philip M Taylori nuritõlkeline teos “Mõtterelv”…

Ent seda põnevam ongi raamatu “Munitions of the Mind/ Vaimne lahingumoon” ilmumine eesti teabevälja. Seejuures paistab ajaloodoktor Taylor olevat midipropagandist: ei loe propagandat heaks ega halvaks, vaid pelgaks meetodiks, mille taotluste—sihtide põhjalikku vaagimist ta on tarbetuks pidanud.

Taylor eirab ka propaganda tegemise tähtsaimat eeldust ja nimelt — usu olemasolu. Isekiri jagab erinevalt Taylorist veendumust, et usk ja propaganda olid ja on lahutamatud.

“Mõtterelv” nimetusena on originaali, ingliskeelse pealkirja “Munitions of the Mind” mõtet ahendav, tähendades pigem ‘tapariista kujutlust’ kui miskit enamat. Nii ei ole “mõtterelv” isegi vahend, vaid kõigest idee või unistus vahendist. Seevastu algupärane pealkiri hõlmab semantiliselt nii vahendit (relva mõjutamaks vaimu, teadvust või meelsust) kui ka laskemoona (teadmisi, vaimuvara, kogemusi, võtteid), milleta iga relv oleks kasutu. Inglise sõna munitions tähendab mitut asja (eraldi või) korraga: relvi e kaitse- e lahinguriistu, -varustust, laske- jm sõjamoona, -ladusid ja -taristut (lad munitio = kindlustus).

Pikemat sisueritlust koos arvustusega võib lugeda Isekirjas: Mõtterelv ja külm sõda

Kes on midipropagandist, vt Isekiri: Sotsiaalne propaganda

Eesti   isikute   pingerida    CableGate’is :

1. Toomas Hendrik Ilves
2. Andrus Ansip
3. Mart Laar
4. Jaak Aaviksoo
5. Edgar Savisaar

Eesti   linnade   pingerida    CableGate’is :

1. Tallinn
2. Tartu
3. Narva
4. Sillamäe
5. Valga…

Pikemat eritlust vt Isekirja postituses: Kentmanni lühiühendus ja üürike mälu

Lisa: Vikileke ja Eesti

Aastast 1951 ei olnud see meile enam sõnakõlks. Külm sõda jõudis ka meieni. Kui seni olime N Liidu anastuse all punase ajupesu objektiks, siis suvel 1951 ilmus välja alternatiiv vabast eetrist — väljakutseks Moskvale, komparteile ja võõrvõimule ning moraali toetajaks Eesti rahvale.

Ameerika Hääle eestikeelsete saadete algus vallandas 60 aastat tagasi täiesti märgatava raadiobuumi. Loe lähemalt siit: Ja ideoloogiavõitlus paisus külmaks sõjaks

Ameeriklaste võidutunne on ju mõistetav. Kas Osama surm varjutab aga Vikilekete mõju? — Ei, pigem kannustasid viimased lekked USA-d al-Qaida juhti likvideerima. Ja veel, Vikilekete sarnaselt muudab on ka Osama Bin Ladeni surm globaalpoliitika pisut apolaarsemaks. Siit mõttejärge arendades jõuab Isekiri nukra järelduseni: Eesti tulevik ei ole meie kätes.

Loe… Isekiri: Osama, vikilekked ja araabia kevad, aga  samuti sellest: Kas Vikilekked toovad rahu?

Tänapäevalt on jõudnud meieni selle autori teoste järgmised eestindused:
«Sündmused, mis muutsid maailma» (2008, 448lk)
«Inimesed, kes muutsid maailma» (2009, 360lk)
«Konfliktid, mis muutsid maailma» (2011, 454lk)
Viimase hind on muide 19€, kuna ingliskeelset originaali (2008, 512lk) saab ka kõigest 7€… 13€ eest.

Ei ole Rodney Castledeni eelnevaid raamatuid lugenud, kuid selle viimasega võinuks autor küll paremini toimida, kui oleks püüdnud tõsiasju säästa, jättes need ideoloogia-mikserist läbi laskmata. Ka fakte on Castledeni raamatus kohelnud hooletult. «Konfliktid…» on üle hinnatud ja kallivõitu raamat. Soovitan lugeda suure ettevaatusega. Loe edasi… Isekiri: Külma sõja portree

Küsimus: Millise ühe ja sama organisatsiooni kaks kõige kuulsamat liiget Wikipedia järgi on Rein Lang ja Vladimir Žirinovski?

Vastus: mõlemad on KGB variasutuse Injurkolleegiumi (Injurkollegija) liikmed. See 1934 asutatud firma tegutseb edasi praegugi 40 advokaadiga Venemaal, hoides samas “kindlaid ajaproovile vastu pidanud sidemeid advokaadifirmadega Balti riikides…”

Mis on variasutuse mõte? Variasutuse ja sirmorganisatsiooni mõte on toimida tema poolt varjatava ühenduse hüvaks nõnda, et tema tegevust varjatud ühendusele ei omistataks. See ülevaade keskendub GONGOdele — valitsuse organiseeritud ja opereeritud valitsusvälistele organisatsioonidele — nii Külma sõja ajal kui hiljem. Edasi juhatavad lugejat sirmorganisatsioonide loeteluga viited.

Esimene osa: Venemaa variasutused meil ja mujal maailmas — loe edasi siit: Isekiri.Blogspot.Com/2010/12/venemaa-variasutused-meil-ja-mujal.html

Käsitlust leiavad: ABOP/ ANBOP, BI, CNSR, FAP, EELK, IDC, ICDISS, IINES, ISKRAN, KN/ EKN, NED, ND, RSUI, SSOD, SVR/ KGB, VÕK…

Teine osa: Variasutused NSV Liidus ja Balti riikides — loe edasi siit: Isekiri.Blogspot.Com/2010/07/variasutused-b-nsv-liidus-ja-balti.html

Siin on luubi all organisatsioonid: APN, ER, ETV, FLC, GAI/ RAI, KGB/ OGPU/ NKVD/ NKGB/ MGB, SORVVO, VAAP, VEKSA…

Võideldes poliitika läbipaistvuse eest ajab Julian P Assange (JPA) õiget asja ja õigel ajal, aga vales suunas. Washington on suhestudes maailma võtnud enam vastutust kui kogu kaltsakmaade koondis kokku, kes Moskvale ja Pekingile relvade eest müüvad oma hääli ÜRO-s.

Ei tasu otsida vandenõusid seal, kus neid pole. Mida on väärt üksi JPA väide Rootsist kui NATO salaliikmest. Tema kujutluspilt rahvusvahelisest elust —— et mitte öelda maailmavaade —— on arutu ja ilmselt paranoilisem kui eestlaste Venemaa-hirm, nagu see CableGate’iga ilmnes USA diplomaadi hinnangus —

“almost-paranoid perception of an imminent Russian attack” (27.4.2009 läkitus Tallinna suursaatkonnast)

Pealegi eirab JPA geopoliitilisi tõsiasju — vt StratFori juhi George Friedmani analüüsi:

“Assange’s claim that geopolitics has changed is as false as it is bold…” (STRATFOR: Taking Stock of WikiLeaks)

Teisalt on JPA ise moodsa, post-bipolaarse ja Külma sõja järgse aja nähtus. Ja JPA võib tahtmatult isegi maailma depolariseerumise üks instrument olla.

Avalikkuse evitamist ja läbipaistvuse selgitamist alustas JPA ometi õigest kohast — lekkekavaga kommunistlikest Hiina RV-st ja Vietnami SV-st. Seal mõistagi oli lekkivaid saladuselätteid napilt. Nii et salajase teabe vood oleks ära kuivanud enne, kui JPA üleilmse kuulsuse saavutas.

Vabas maailmas aga jagab isegi erasektor avalikk(us)e teenusi, kaupade, teenuste ja rahavoolu kõrval vaba teabevoolu. Aitüma teile, Google, Visa, Amazon, PayPal… Mõnda teist on JPA tegevus nii sügavalt solvanud, et te oma tehnilise abi VikiLeketele peatasite… —Milleks oli ehk voli ja õigus kliendilepingu järgi… Ja JPA omakorda loeb teid USA välispoliitika sabarakkudeks… Nii piiratud maailmapilt! Vist oleks etem, kui nad osutuksid Puna-Hiina kannupoisteks?

Üks on kindel, läänelikult avatud süsteem on saladuste hankijale kerge saak. Samas USA pole taoliste leketega nii haavatav kui salatsev, autoritaarne režiim või suletud ühiskond. Küll võib Interneti leiutanud USA nüüd paremini mõista hiina punaste pettumust Goolge’is jm vaba maailma teabeajastu leiutiste pahupooles. Ei saa välistada taganemist vaba teabevoolu põhimõtteist ja empaatia vaimus järelmeid, nt vastastikust konvergentsi ja totalitaarseid küberregulatsioone üleilmses ulatuses.

Avalikustajale tasub saatus (või CIA) ta enda vahenditega, tuues üldsuse ette JPA eraelu (vt 14.12.2010 New York Posti: Lonely blond leaker seeks hottie või 19. skp Londoni Daily Maili: The wildly promiscuous lifestyle of WikiLeaks boss Julian Assange) Niisiis on Julian P Assange, alias Harry Harrison, käitunud vastutustundetult oma seksipartneritega. Kui teda taheti vahele võtta, siis tehti seda õiges kohas, kus JPA kombeid kvalifitseeritakse alamastme vägistamisena — roima selline määratlus on vahest ekslik ja kindlasti ebatäpne. Irooniliselt saab muu maailm Rootsi krimiseadustiku vastavaist sätteist sotti alles JPA süüasja käsitledes.

Vaba maailm ei andesta.

Loe ka Jüri Estamit: Mis on Assange’i ülesanne? — (TMS-is)

Viimaste aastate majanduslikud katastroofid on elavdanud vaidlust selle üle, mis on ‘kapital’ ja ‘kapitalism’. Vastandina Karl Marxile, kes omistas kapitalile moraalituid jooni, on kapital eetiliselt täiesti neutraalne, ei hea ega kuri, vaid lihtsalt tarvilik, umbes nagu vereringe organismis. Ta kannab edasi lõpmatut eluprotsessi ükskõik mis poliitsüsteemis, nii demokraatlikus kui kommunistlikus, ainult viimases viletsamalt kui esimeses… Lähemalt Mikiveri essees: Kas oleme kõik marksistid? Ja Ilmar Mikiverist endast vt siit

Attitudes and policies in relation to developments in the Eastern regions of Eurasia rest on the assumption that a switch to “capitalistic” practices will ring in the bells of freedom. Both the word “capitalism” and the thesis that economics determine the political structure come from Marx and have no foundation in reality… More: Balint Vazsonyi «Marks of Marx» (WT,  VIII/25/1998)

“Kapitalismi matus” ©Lembit Sarapuu, 1987.

Pentagon ostis septembris 2010 kolonelleitnant Shafferi raamatu algupärase tiraaži 9500 eksemplari 47300$ eest ära selle hävitamiseks. Teos olnud ohuks USA julgeolekule. Ometi jäi ringlusse paarsada tsenseerimata trükist, mille kirjastus oli enne Pentagoni pakilise ostuhuvi rahuldamist postitanud võimalikele arvustajatele tavalise piiarluse raames. Hetkel on endise DIA-luuraja teosest jõudnud üldsuseni vähemalt 3 tsenseeritud trükki, kus on mustaga loematuks kaetud ligi veerand tuhat kaitseametnike arust salastamist väärt lõiku. Need puudutavad näiteks USA salaluure 1990-kümnendi kava tungida Põhja-Korea relvadega kaubitsenud võrgustikku, Iraani vandenõu USA sõdurite vastu Afganistanis, väiteid nagu oleks ameeriklasi al-Qaidasse tungida aidanud keegi afgaanist kõrge sõjaväelane. Ka leidus seal alul hulk CIA ja NSA ohvitseride nimesid, viiteid NSA “hääle-seire-süsteemile” ja ameeriklaste eriti salajasile sööstudele Pakistani, mis uutes trükkides jäävad müstika pärusmaaks. Autor oli enne teose ilmumist veetnud pikki kuid tõestamaks oma kunagisele leivaisale, et kõike, mis raamatus kirjas, võib ammu leida ka avalikest allikatest. Veel…

Kui enamik New Yorgi elanikke, samuti kui suurem osa ameeriklasi vastustab kavatsust püstitada 300m kaugusele endisest World Trade Centerist islamikeskust, siis ei tohiks selle keskuse eestvõitlejat saata riigi rahaga välistuurile oma plaani reklaamima. Kuid Feisal Abdul Raufi võib lausa USA valitsuse mõjuagendiks pidada, sest tema ringsõite on rahastanud USA välisministeerium.

Tema kavandatud moslemikeskuse maksumus on 140000000$, rajatise püstitajatel on hinge taga USD-sid aga 1000x vähem. Tekib küsimus, kust nad ülejäänud raha leiavad. Kui näiteks Osama Ibn Ladin ei anna? Saab siis Barack Hussein Obamalt? Ja veel…