Archive for the ‘mõisted’ Tag

Hiina kapitalism on kamuflaaž   Leave a comment


Eesti võimukandjad on järjest kinnitanud, nagu ei olekski Hiinas kommunismi. Seda on teinud ka väärikas Tartu Ülikoolis sovetiajal juristihariduse omandanud ministrid Juhan Parts ja Rein Lang, kes ometi peaks teadma, mis mõte peitub Hiina põhiseaduse avasätte sõnade taga:

“Hiina RV on rahvademokraatliku diktatuuri sotsialistlik riik, mida juhib töölisklass ja mis põhineb tööliste ja talupoegade liidul; Hiina RV toetub sotsialistlikule korrale. Ühelgi organisatsioonil ega üksikisikul ei ole õigust sotsialistlikku korda õõnestada.” (Hiina RV Põhiseaduse §1)

Taipamatule seletuseks: see on totalitaarse riigi konstitutsioon, mis kauni sõnavahu all tagab kompartei juhtkonna diktaadi priiuseta (eba)ühiskonna üle. Hiina RV on olemuselt NSV Liidu postpost-stalinistlik modifikatsioon.

Isekiri arvab, et mainitud valitsusliikmete mõistus ei ole siiski nüristunud, vaid nad esinevad silmakirjalikult ning — kui mitte otseselt, siis kaudselt — Pekingi poolt ette antud kõnepunktide järgi.

See pole kooskõlas vaba maailma ja seega ka mitte EV huvidega. Euroopa ja USA võitlevad Pekingiga praegu kaubandustõkete üle. Peavalu teevad ranged investeerimiseeskirjad ja autoriõiguse rikkumised Mandri-Hiinas. Samal ajal on Peking survestamas EL-i tagamaks Puna-Hiina käsitamist turumajanduslikuna, mis leevendaks muidki takistusi kaubavahetuses. Puna-Hiina püüab välismaal kinnistada nimelt kindlat pettekujutlust — et see maa on väliskapitalile turvaline koht ja väärib kohtlemist vaba(turu-majandusega) maailma täisväärtusliku partnerina. Kuidas on lood tegelikult?

Vt Isekirja postitusi: Külm sõda hiina moodi… ja Hiina e-MüürSurve Hiinale paisubHäda (Hiina-) maagaKommunismi väljavaatest

Loe lisaks: Kust tuli kapitalism🔍

Üllatus|üllatus ☝️ Kapitalismi pole olemas

Advertisements

Castledeni raamat maailma mõjutanud sõdadest ja lahkhelidest   Leave a comment


Tänapäevalt on jõudnud meieni selle autori teoste järgmised eestindused:
«Sündmused, mis muutsid maailma» (2008, 448lk)
«Inimesed, kes muutsid maailma» (2009, 360lk)
«Konfliktid, mis muutsid maailma» (2011, 454lk)
Viimase hind on muide 19€, kuna ingliskeelset originaali (2008, 512lk) saab ka kõigest 7€… 13€ eest.

Ei ole Rodney Castledeni eelnevaid raamatuid lugenud, kuid selle viimasega võinuks autor küll paremini toimida, kui oleks püüdnud tõsiasju säästa, jättes need ideoloogia-mikserist läbi laskmata. Ka fakte on Castledeni raamatus kohelnud hooletult. «Konfliktid…» on üle hinnatud ja kallivõitu raamat. Soovitan lugeda suure ettevaatusega. Loe edasi… Isekiri: Külma sõja portree

Kapo — tegevusetus teotab ja nimi rikub riigimainet   1 comment


Iga aasta saab Eestis mõni salaluure- või teenistustega seotud isik presidendilt autasu (vt Kapo presidendi…) Hiljem võib selguda, et austati EV vastu töötanud tegevspiooni ja/või endist KGB-nuhki. Nii oli lugu Herman Simmiga. See oli kellegi konkreetne prohmakas ja kellegi tegemata töö. Ei pea kolme korda arvama, kelle…

Kadriorus salatseti pärastpoole, kelle soovil Arnold Rüütel teda veebruaris 2006 autasustas. Presidendi kantselei hinnangul (seda juhtis aga Rainer Saks — samuti kõrge salateenistuja) toonuks selle paljastamine kahju EV-le. Nii samastati Simmi ordeni-kandidaadiks esitanud salaamet(nikud) jälle liigagi ennatlikult terve riigiga.

Tänavu kevadeks 2011 tõmbas Kapo joone alla KGB — sovetiaegsete julgeolekutöötajate ja -agentuuri — avalikustamisele. See 15 aastat pikkamisi ja vaevalt sujuv protsess pakkus Kapo koosseisule õige vähe pinget:

  • Töö oli maksimaalselt 1/4 ametikoha koormusega.
  • Avalikustati keskmiselt 43 gebisti aastas = üksainuke 1,2 nädala tagant.
  • Paljastati kokku vähem kui 1/10 KGB Eestis tegutsenud koosseisu.
  • Vt statistikat blogis Eesti Meel: … KGB-kirbutsirkuse resümee

Kapo jt salaametkonnad (Vikipeedia)

Halva uudise kommentaari uba: KGB paljastamist katkestades langeb Kapo vabaduse kindlustaja roll ja maine Eestis. See on tõsine asi ja võib tulevikus kätte tasuda. Tunda on ka riigi rahvusvahelise maine jätkuvat õõnestust. Ja see algas juba salapolitseile kohatu nime panekuga… Kas ei ole äkki tegu järjekindla gebistliku vm sabotaažiga?

Haritud inimest, samuti kui iga juuti, mustlast jt pruuni totalitarismi ohvreid või nende omakseid, paneb KAPO-brändi toomine meie julgeoleku-poliitikasse EV-d seostama Euroopa XX sajandi eriti jubetute mälestustega. Kapod olid Suur-Saksamaa koonduslaagrites need, kes omasuguseid, õnnetuid kaasvange, vaenata ja tappa aitasid, nii kutsuti nn kamraadipolitseinikke, saksa keeles Kameradschaftspolizei liikmeid…

Kapo nime kannab ka tuntud olmeparasiitide tõrjevahend. Selle Kapo toime on vist aegunud ega aita enam KGB-tarakanide vastu, kes nüüdsest võivad meie põranda- ja seinapragudes vabalt pesitseda…
Edasi siit: Uus mainelöök allapoole vööd

Lisa Isekiri: Eesti riik sai vastu magu

Kust tuli kapitalism?   1 comment


Viimaste aastate majanduslikud katastroofid on elavdanud vaidlust selle üle, mis on ‘kapital’ ja ‘kapitalism’. Vastandina Karl Marxile, kes omistas kapitalile moraalituid jooni, on kapital eetiliselt täiesti neutraalne, ei hea ega kuri, vaid lihtsalt tarvilik, umbes nagu vereringe organismis. Ta kannab edasi lõpmatut eluprotsessi ükskõik mis poliitsüsteemis, nii demokraatlikus kui kommunistlikus, ainult viimases viletsamalt kui esimeses… Lähemalt Mikiveri essees: Kas oleme kõik marksistid? Ja Ilmar Mikiverist endast vt siit

Attitudes and policies in relation to developments in the Eastern regions of Eurasia rest on the assumption that a switch to “capitalistic” practices will ring in the bells of freedom. Both the word “capitalism” and the thesis that economics determine the political structure come from Marx and have no foundation in reality… More: Balint Vazsonyi «Marks of Marx» (WT,  VIII/25/1998)

Kapitalismi käsitus 1940-1987Kapitalismi matus” ©Lembit Sarapuu, 1987.

Hiina kommunismi väljavaade   Leave a comment


Without the liberalization China’s economic success will not last long. Foxconn case predicts the inevitable cooling of the national economy.

Kommunism Hiina RV režiimi õigustava utoopiana on oma õitsengu tipus. Seni on Hiina Kommunistlikku Parteid järjel hoidnud oma ainuvõimu täiendamine eraomandi- ja majandusliku algatuse voliga. Ent ilma liberaliseerimiseta ei kesta Hiina edulugu kaua. Loe, mis saab edasi…

Posted 19. juuni 2010 by kaljuhlaid in Hoiatus, In English, Ringlevi, Tulevik

Tagged with , , , ,

Mai 2010 Isekirjas   Leave a comment


Suurhinge seksiimed (Mahatma Gandhi uus elulugu) Saladusteimpeerium (president Ilves Moskvas)Kes on €-dogmaatik? — EV võimuladvikJulgeolekuhoiatusi USA-st (David Kramer jt)Maastrichti lepingu loojak? (maikuu €-sõnumid)Eurooplased ei taha eurot! (Europarlamendi video)Poliitkartelli rahastamisest Eestis (rahandusministeeriumi andmed)