Archive for the ‘KGB’ Tag

Eesti kool ja Ungari ülestõus   Leave a comment


Õpinguid Tartu valla Kõrveküla põhikoolis meenutab Enn Tarto :

Minul on meelde jäänud, et I klassi õpilasena lugesin mingi punase propagandaürituse raames kooli ees omal initsiatiivil keelatud eestimeelse luuletuse. Õpetajad olid kohkunud, aga mind üles ei antud ja Siberi-sõit jäi ära.

Kuid õpetajateperes leidus kollaborant: minu elu esimeseks tõsiseks poliitiliseks võitluseks ja võiduks kujunes kooliaasta 1952-1953. Klassijuhataja ja Vaike Tõniste-Laarina eestvõtmisel hakati mind suruma komsomoli (noorkommunistiks). Keeldusin. Mind pandi suurel vahetunnil nurka seisma, klassijuhataja jättis peale tunde. Ma jäin endale kindlaks ega astunud komsomoli. Tundsin tookord, et enamik õpilasi ja õpetajaid toeatsid mind moraalselt.

Pärast kooli lõpetamist saatis vähemalt 10 aastat mind salajane iseloomustus:

«… demonstratiivselt keeldus astumast kommunistlikku noorsooühingusse ja ässitas kaasõpilasi mitte astuma»

Aastal 1957 Eesti NSV Ülemkohtu istungil minu üle oli see väljavõte iseloomustusest süüdistaja lemmikpala.

[—]

Minu koolitunnistusel kahtesid polnud. Tekkisid aga probleemid vene keelega.

Ema kutsus vene keele õpetaja Karl Rüütli meile Univere tallu järeleaitamistundi andma. Rüütli oli koolis väga ettevaatlik, aga meie kodus muutus avameelseks. Ta oli väga eestimeelne vanahärra. Tema, minu ema, vanaema ja mina ajasime terve päeva juttu poliitikast. Kui läks juba pimedaks, siis õpetaja Rüütli ütles, et peab koju minema. Ta arvas, et naine hakkab muretsema: naine kardab, et NKVD on ta mehe vangi pandud. Õues ta küsis: “Miks ma siia õieti tulin?” Minu ema selgitas, et Ennul on vene keelega probleemid.

Koolis õpetaja Karl Rüütli ütles mulle, nii et keegi ei kuulnud: “Enn, mulle tundub, et sul on kavas Eesti eest võidelda. Selles võitluses on kindlasti vene keelt vaja. Võta hakka vene keelt õppima!” Ma hakkasingi vene keelt õppima ja lõpueksami tegin viiele.

Aga vene keelt läks tõesti varsti vaja. Neljandal novembril 1956. aastal tegime ja levitasime lendlehti noorteorganisatsiooni Eesti Noorte Malev liikmetega Ungari ülestõusu toetuseks. Meid arreteeriti 25. detsembril 1956. Patarei vanglas ja hiljem represseerijad rääkisid ju vene keelt.

Ja kui me 1957. aasta kevadel jõudsime poliitvangidena Mordvasse vangilaagrisse, siis meid ootasid juba vene üliõpilased Moskva Riiklikust Ülikoolist. Nad olid raadiost kuulnud, et Tartus tehti ungarlaste toetuseks lendlehti. Üks osa üliõpilasi ja mõned õppejõud korraldasid n-ö aulakonverentsi ja saatsid NLKP peasekretärile Hruštšovile märgukirja:

«Nõukogude väed Ungarist välja!»

Vangilaagrisse toodi Moskva üliõpilased enne meid ja nendega tuli ju vene keeles rääkida.

Enn Tarto ettekanne II maailmasõja järgsest Kõrveküla koolist 13. mai ajalookonverentsil Kõrvekülas Tartu vallas. Kogu teksti vt Memento.EE-s: Kõrveküla Põhikooli 245. aastapäeva tähistamine

Lisa Isekiri: Ungari ülestõus ja antisovetlik vastupanu

Advertisements

Kui GPU-d poleks olnud…   Leave a comment


Venemaal on viimase nädala menuriks saanud ajakirja Time 80 aasta tagune kirjutis sovetiriigi  Poliitilisest Peavalitsusest ehk GPU-st. Selle vene tõlke avaldas tänavu esimesena Jaroslav Ognev oma Time’i Venemaa-arhiivile pühendatud blogis (vt http://0gnev.livejournal.com/87691.html) Sealt rändas kirjutis «Gay-pay-oo» meeletu tempoga mitme minevikuhuvilise ja koguni ühe tänase propaganda-institutsiooni veebiküljele. Lugege seda ajaloolist kirjutist ise, vaadake kas või Isekirja tõlget arvamaks ära, mis võiks olla selle vana loo populaarsuse taga!

Kellele meeldib Stirlitz?   Leave a comment


Eesti TV põhikanalile ETV-1 jõudis 8. juunil 2011 sarja «Seitseteist kevadist hetke» kärbitud ja koloreeritud variant. Keskealised ja vanemad eestlased teavad seda filmi oma käest, kui see veel must-valge oli. Vene ajal näidati seda korduvalt. Max Otto von Stirlitzi vaimustust 1970. aastate Eestis nagu ei mäleta.

Mõni vanem vaataja meenutab, et vaatas seda tükati ja arvab et… “Nüüd vist samuti, kui peale juhtun. Kas konkreetset filmijagu lõpuni, ei seda ei tea.”

Omaette küsimus, kuidas võtavad eesti noored vastu seda omaaegset vene kultusfilmi.

Miks ETV-1 seda üldse näitab? Vahest lihtsalt poliitilisest lapsemeelsusest. Isekirja hinnangul on too kunstiteos totalitaristlik. See rõhuv taak mõjub enamgi nüüdses, Stirlitzi-sarja uuendatud, ülevärvitud ning 3 tunni võrra lühendatud variandis.

Loe edasi… Isekiri: Gebisti värvilised unenäod

Tähelepanuväärt punaraamat   1 comment


Tali—kevadisel hooajal 2011 ilmunud punateemalised raamatud. Isekirja edetabel:

  1. Ideaalteos, mis võinuks juba ammu eestlaste sulest ja Eestis ilmuda, aga ei… Tšehhi keeles ilmus raamat «Okupanti, táhněte domů!» (ek: Okupandid koju), kus Varssavi pakti 1968. aasta augustiinvasioonist räägivad leedu rahvusest okupandid… Isekirja ülevaade siin
  2. Jaan Laas «Teadus diktatuuri kütkeis: Eesti teadusest ja kõrgharidusest natsionaalsotsialistliku ja sovetliku teaduspoliitika raames» — ajaloolasest sinipoliitik ja endine E(NS)V TA majandusinstituudi teadusökonoomik Jaan Laas on üllitanud teedrajava uurimuse totalitarismiaja teadusest. Isekirja ülevaade
  3. Bengt Jangfeldt «Mäng elu peale: Majakovski ja tema lähikond» — maailma parim elulooraamat punapoeet Majakovskist nüüd ka eesti keeles! Isekirja ülevaade  ja Mihkel Kunnuse arvustus
  4. Boriss Sokolovi «Leonid Brežnev ja tema ‘kuldne ajajärk’» on hinnanguis tabav ja hea faktivalikuga tuumakas raamat LIB-st. Vt Isekirja arvustust siit
  5. Archie Brown «Kommunismi tõus ja langus» — raamat empaatiliselt ajaloolaselt, kes arhiivitarkusega ei piirdu.
  6. Leonid Mletšini «Brežnev» on seni kõige intriigiderikkam ja anekdootlikum eestikeelne teos LIB-st, mis Venemaal ilmus sarjas “Säravad elulood” (ЖЗЛ) Loe Isekirja arvustust või kuula Peeter Helme arvustust (27. V ERR-3/ 2.VI 2011 EE, nr 22, lk 46)
  7. Robert Service «Trotski» — mahukas elulooraamat sarjast “Inimene ja Ajalugu” järgib ajalookirjutuse peavoolu vasakpoolseid hoovusi. Vt Isekirja arvustust siit
  8. Virkko Lepassalu «Esimene Eesti: nomenklatuur Eesti NSV-s ja hiljem» — mainekas publitsist täheldab sovetiaegse ning praeguse ladviku samasust, ent esitab ka kontrollimata väiteid, loe arvustust siit
  9. Robert Service «Seltsimehed: Maailma kommunismi ajalugu» — raamat, kus kahjuks on enam kommunismi kui ajalugu.
  10. Helmut Roewer «Hammas hamba vastu: Saksamaa ja Nõukogude Liit Külmas sõjas» — kerglaseid tõlgendusi lähiajaloo faktidele, käsiraamatuks sobimatu, soovitav vaid kriitilise meelega lugejatele… Kahe viimase raamatu pikemat arvustust vt siit
LIB

Leonid "Ajudepuuderdaja" Iljitš NSV Liidu Kesktelevisioonis (CTV 1979)

Zombide tund ERR-is   Leave a comment


Kihutustöö kõrgaeg jõudis Eesti ringhäälingusse umbes poole sajandi eest, kui piirid propagadakunsti ja kunsti vahel peaaegu kadusid. Ajastu saabumist märkis kõige eredamalt Gagarini lend kosmosse ja selle propagandistlik ärakasutamine nii maailma kui Eesti mastaabis.

Seda demonstreeris meile tagantjärele suurepäraselt ka ER/ERR, tuues 50 aastat hiljem taas, ehkki 59% ulatuses kärbitud kujul, eetrisse «Päevakaja» arhiivilindi saatekatkenditega (kokku 16 minutit), mis juubeldasid Juri Gagarini orbitaallennu üle. Arhiivisaade huvitas ER-i III programmi ehk Klassikaraadiot eeskätt, kuna sovetlike kosmosevallutuste aeg mõjutas “võimsasti ka noori eesti heliloojaid”. Isekiri lahkab aga põhjalikumalt saates kõlanud väliskommentaator Albert Kääri panust — see mees on nimelt kodukootud rahvusvaheliste vaatlejate (väliskommentaatorite) pioneer. Tema kosmiline väliskommentaar annab põhjuse meenutada Kääri teisi sarnaseid kommentaare.

Sovetiaegsete arhiivisaadete uuesti kuulamine on tore ja ehk ka vaimselt karastav (tervistav). Eriti kui saate eetrissetooja ei piirduks reveranssidega à la uudistetoimetus “oli teinud suurejoonelise töö” või ei nendiks liigse aupaklikkusega, et Eino Tambergi muusikateos ja Päevakaja “on hämmastavalt sarnased”… Loomulikult, Tamberg oli ju ER-i helirežissöör ja Päevakaja kõllid eesti ilmatukuulsate heliloojate töö!

Autor Tiia Teder, kes on samas programmi peatoimetaja, oli ER-i vanadest saadetest eemaldanud ka kõik kommunismi-osundused. Seda võib mõista mitmeti ja ka saateaja nappusega (59 minutit) põhjendada. Kuid kõrvuti arhiivilõikude menetlemise tavaga ka muis saateis ei oleks mõistlik mitte tähele panna ERR-i mineviku korporatiivset lakeerimist.

Samas ei söandanud autor välja öelda ega vihjata ka moraalse hinnangu võimalusele agitpropi suhtes üldse või ER-i enese panusele või saates osundatud kunstirahva osavõtule sest nurjatust külmast sõjast oma rahvaga. Saates mängiti ju Jaan Räätsa ja Eino Tambergi sovetliku kosmosevallutuse auks kirjutatud teoseid, aga puudus vähimgi verbaalne osutus eesti heliloojate kollaboratsionistlikule rollile kommunistlikus ajuloputuses. On täiesti võimatu mõista, mis on ER/ERR-i moraalsed kriteeriumid ja millest lähtudes käiakse ümber ERR-i arhiivi talletatud ajaloolise mäluga.

Kas Raadiomajas tegutseb EV avaõiguslik keham või võõrvõimust mahajäänud ENSV laip, mis vahel arusaamatul moel elumärke näitab? Pikemalt loe siit… Isekiri: Käär kosmilist ropagandaali

ERR-i vaderid ja pesamuna TTV   Leave a comment


Uue telekanali vabalevisse ilmumine laiendab reegliteta mänguruumi kogu Eesti teabelevis.

Kui senised avaõiguslikud meediumid on riigieelarve ja ERR-i tegevust korraldavate seadustega mõneti kammitsetud, siis Tallinna TV jaoks… “net problem”! Uue TV ilmumine hägustab, niisiis, esiteks Eesti avaõiguslikku valdkonda, pakkudes hullutavaid ahvatlusi ka riigieelarvelisele ringlevile. Viimase juhid ja kõneisikud ongi juba aastaid kostnud poliitreklaami tagasitoomise poolt ETV ja ER-i eetrisse.

Ja teiseks demoraliseeriv aspekt — Tallinna TV keskerakondlik kallak, olgu väidetav või tegelik, mahitab moraalset vastukaalu valitsusvõimude ja ERR-i leerist. Viimast on niigi dešifreeritud kui Eesti Reformierakonna Ringhäälingut.

Võime ilmselt oodata ägenevat tasakaalu kõigutamist igasugu propagandistide poolt, esindagu nood siis kompartei agitpropi vanakooli või Jaak Aaviksoo valetamisdoktriini (ministri kõne Narva-Jõesuu 11.-12. II konverentsil “Psühholoogiline kaitse — meedia — teabeohud” lühendatult vt “Infokonfliktid…” Diplomaatia, III 2011)

Tõerääkimise geen ei erista uut TTV-d ka sovetiaegse tsensuuri-pärandiga ETV-st. Riigimeediumide nõukogudelik minevik ulatub tiheda koostööni KGB ja tolle variasutustega, rääkimata kollaborantidest, kellest suur osa jätkab ERR-is ning väiksem osa on eri teid pidi lõpuks TTV-s. Kaasa arvatud TTV ülemus Jüri Raudsepp, kes kunagi Tallinna raadiomajas üht KGB variasutust ERPB-d juhtis.

Loe edasi… Eesti Meel: Tallinna TV-l on lootust

Lisaks vt:

Isekiri:  Variasutused N Liidus ja Balti riikides (nädalaleht Kodumaa kohta)

Isekiri: Usklike kimbutamisest  1980. aastate Eestis (Jüri Raudsepa ja ERPB kohta)

Kapo — tegevusetus teotab ja nimi rikub riigimainet   1 comment


Iga aasta saab Eestis mõni salaluure- või teenistustega seotud isik presidendilt autasu (vt Kapo presidendi…) Hiljem võib selguda, et austati EV vastu töötanud tegevspiooni ja/või endist KGB-nuhki. Nii oli lugu Herman Simmiga. See oli kellegi konkreetne prohmakas ja kellegi tegemata töö. Ei pea kolme korda arvama, kelle…

Kadriorus salatseti pärastpoole, kelle soovil Arnold Rüütel teda veebruaris 2006 autasustas. Presidendi kantselei hinnangul (seda juhtis aga Rainer Saks — samuti kõrge salateenistuja) toonuks selle paljastamine kahju EV-le. Nii samastati Simmi ordeni-kandidaadiks esitanud salaamet(nikud) jälle liigagi ennatlikult terve riigiga.

Tänavu kevadeks 2011 tõmbas Kapo joone alla KGB — sovetiaegsete julgeolekutöötajate ja -agentuuri — avalikustamisele. See 15 aastat pikkamisi ja vaevalt sujuv protsess pakkus Kapo koosseisule õige vähe pinget:

  • Töö oli maksimaalselt 1/4 ametikoha koormusega.
  • Avalikustati keskmiselt 43 gebisti aastas = üksainuke 1,2 nädala tagant.
  • Paljastati kokku vähem kui 1/10 KGB Eestis tegutsenud koosseisu.
  • Vt statistikat blogis Eesti Meel: … KGB-kirbutsirkuse resümee

Kapo jt salaametkonnad (Vikipeedia)

Halva uudise kommentaari uba: KGB paljastamist katkestades langeb Kapo vabaduse kindlustaja roll ja maine Eestis. See on tõsine asi ja võib tulevikus kätte tasuda. Tunda on ka riigi rahvusvahelise maine jätkuvat õõnestust. Ja see algas juba salapolitseile kohatu nime panekuga… Kas ei ole äkki tegu järjekindla gebistliku vm sabotaažiga?

Haritud inimest, samuti kui iga juuti, mustlast jt pruuni totalitarismi ohvreid või nende omakseid, paneb KAPO-brändi toomine meie julgeoleku-poliitikasse EV-d seostama Euroopa XX sajandi eriti jubetute mälestustega. Kapod olid Suur-Saksamaa koonduslaagrites need, kes omasuguseid, õnnetuid kaasvange, vaenata ja tappa aitasid, nii kutsuti nn kamraadipolitseinikke, saksa keeles Kameradschaftspolizei liikmeid…

Kapo nime kannab ka tuntud olmeparasiitide tõrjevahend. Selle Kapo toime on vist aegunud ega aita enam KGB-tarakanide vastu, kes nüüdsest võivad meie põranda- ja seinapragudes vabalt pesitseda…
Edasi siit: Uus mainelöök allapoole vööd

Lisa Isekiri: Eesti riik sai vastu magu