Archive for the ‘kõlblus’ Tag

A new book about the Kremlin’s infowar   Leave a comment


“Russian media middlemen are actively trying to recruit mercenaries from among Russian-speaking journalists in neighboring Estonia to serve in their information war. (…) It would be wrong to say that this recruiting activity doesn’t produce any results. There are willing people who are prepared to make themselves available to the Russian information and propaganda structures. As a rule, these people are incompetent, unintelligent, and not qualified as journalists, but for lack of better material, recruiters for the Russian information war have to take what they can get.”

This is an excerpt from the book «Two-faced “Impressum”: The Anatomy of a Small Information War» by Oleg Samorodni.

Set into motion in 2008, the “International Media Club Impressum” was founded in Estonia, at the initiative of and with the support of the Russian newspaper Komsomolskaja Pravda, which has had a long existence. Samorodni himself is a former editor of the Northern European regional edition of this paper. Impressum’s purported reason for being was to invite prominent speakers once a month to engage the public on issues germane to the Russian community in Estonia. Early on, however, it became clear that Impressum’s task was purely propagandistic — practically all of the guest speakers were staunch Putinites.

Samorodni states that Impressum was also intended to help create a network of receptive Estonian journalists. This has thus far been a failure, but he also insists that the Russian-controlled media fill a void which the Estonian media have avoided.

The book contains a huge amount of fresh data on methods of influence and about the participants in this Kremlin- controlled information war, which extends from the Crimea to the Baltic with the help of the Russian Channel One (1TV — Pervyj Kanal), the First Baltic Channel, the Komsomolskaja Pravda newspaper and many others. Estonia is used as one example of many, in which the author reveals to us how the Russian propaganda and information war functions in the so-called “near abroad”.

Samorodni raamatust eesti keeles —>

Puna-Hiina ja zombid   1 comment


Hiinas läbi viidud küsitluses tunnistas kolmadik hiinlasi, et nad kõnniks tänavale kukkunud vanurist pigem mööda kui osutaks talle abi.

Raadio-86 teatas China Daily’le viidates, et Renmini Ülikool küsitles ligi 5000 inimest uurimaks reaktsioone mitmesugustele ühiskonnas ettetulevaile olukordadele. Üllatava vastuse sai küsimus, kuidas käitutaks, nähes kokku varisemas vanurit — 34% vastas, et jätaks pigem abi osutamata, ja neist 87% põhjenduseks abist hoidumisele oli hirm, et juhtunu pärast võidakse süüdistama hakata neid endid.

Vastused näitavad, et ühiskonnas süveneb usaldamatus, kommenteerisid Hiina RV teadlased oma uuringute tulemusi.

Mandri-Hiina tegelikkus näitab, et ka kõige väetimal sotsiaalsel segmendil — nagu seda on väikelapsed — ei ole Hiinas loota ei kaaskondsete abi ega armu. Näide Foshani turult, kus 19-st inimesest tervelt 18 kõndis—sõitis lihtsalt mööda auto alla jäänud maimikust…

Yue Yue juhtumi kohta lähemalt Isekirjas: Kommunistlikud zombid

Книга о холодной войне Кремля с Эстонией   Leave a comment


Российские медиапосредники активно пытаются вербовать наемников этой информационной войны среди русскоязычных журналистов Эстонии. (…) Было бы неверно утверждать, что подобная вербовочная активность не приносит никаких результатов. Желающие продаться, то есть пойти в услужение российским информационно-пропагандистским структурам, имеются. Но, как правило, это люди бездарные, глупые, неинтеллигентные, которых и журналистами-то назвать язык не поворачивается. Толку от них мало, но за неимением лучшего материала российские вербовщики информационной войны вынуждены довольствоваться отбросами. («Двуликий “Импрессум”. Анатомия маленькой информационной войны» — Таллинн, 2011, с 264)

2likijImpressum

Это отрывок из книги Олега Самороднего, бывшего журналиста “Комсомольской правды” и сотрудника медиаклуба “Impressum”.

На примере Эстонии он описывает функционирование русского информационного поля, российской пропаганды и информационной войны в ближнем зарубежье; приводится огромное количество свежих данных о методах влияния и влиятелях — участниках этой информационной войны, которая с помощью Первого Канала, региональных  выпуск “Комсомольской правды”, “МК” и множества др, простирается от Крыма и Молдовы до Балтии, от Риги и Таллина до москвовского Кремля.

«Уникальное значение книги, — по словам медиа-обозревателья Павла Иванова — в том, что люди, занятые в СМИ и медиа-бизнесе, получат возможность посмотреть на себя со стороны. Некоторые вещи, которые я заметил, были как откровение. Не скажу, с хорошей или плохой стороны.»

Эта книга полезна для каждого, кто заинтересован в сегодняшних российских СМИ и инфополитике.

Samorodni raamatust eesti keeles —>

Raamat külma sõja tandrilt   Leave a comment


Venemaa massiteabe vahetalitajad püüavad innukalt oma teabesõtta värvata palgasõdureid Eesti vene ajakirjanike seast… Oleks väär väita, et toimekal värbetööl pole tulemusi. Venemaa kihutustöö—infostruktuuride teenistusse ennast müüa soovijaid leidub. Aga reeglina on need inimesed nii andetud, rumalad, harimatud, et neid ei söandaks ajakirjanikuks pidadagi. Abi on neist vähe. Kui aga paremat võtta pole, tuleb teabesõdurite värbajatel Venemaalt rahulduda siin heitmetega.

See on katkend Oleg Samorodni venekeelsest raamatust «Kahepalgeline Impressum: Tillukese teabesõja anatoomia» (Tln, 2011, 264lk)

Raamat on kaunis köitev, ülevaatlik ja igale venemeediast ja poliitikast huvitujale ka akuutselt tarvilik. Sobib käsiraamatuks, mis lahkab asjatundlikult venekeelset teabelevi selle sajandi alguskümnendi Eestis ning toob ajakohaseid andmeid meie teabevälja mõjutusvõtteist ja mõjutajaist.

Raamatut eritleb ka Isekiri: Eesti partisanraadio ja Kremli infoatakk

Lisaks vt: variasutustest meil & mujal: Venemaa variasutused (A)

Eesti väärib vahtralehte   Leave a comment


Kanada eeskuju Eesti vahtralehelipule

Kohandamaks seadusetähte liiklustegelikkusega lihtsustati tänavu Liiklusseadust, hüljates endisi reegleid ja keeldusid, mille täitmist ei suudetud tagada. Samas vaimus lükkas Maanteeamet septembris 2011 käima kampaania eesmärgiga võrdustada algajaid sõidukijuhte kogenumatega. Seda küll formaalselt — kohustusliku vahtralehe-tähistuse minetamisega — mis pidavat liiklust veelgi ühtlustama.

Kampaaniat põhjendatakse eeskätt teiste liiklejate halvustava suhtumise jutuga — nagu ärgitaks vahtraleht kogenud kaasliiklejat näitama algajale oma üleolekut. See jutt on argumendina kergevõitu, aga kaalukas siiski vihjena alavääruskompleksile, mis reedab hundimoraali levikut kohalikus sõidukultuuri(tuse)s. Vahtralehega juht ei taha metsistuvas liikluskeerises välja paista ohvrina.

Edasi loe… Isekiri: Eesti liigub liikluskaose poole

Kui GPU-d poleks olnud…   Leave a comment


Venemaal on viimase nädala menuriks saanud ajakirja Time 80 aasta tagune kirjutis sovetiriigi  Poliitilisest Peavalitsusest ehk GPU-st. Selle vene tõlke avaldas tänavu esimesena Jaroslav Ognev oma Time’i Venemaa-arhiivile pühendatud blogis (vt http://0gnev.livejournal.com/87691.html) Sealt rändas kirjutis «Gay-pay-oo» meeletu tempoga mitme minevikuhuvilise ja koguni ühe tänase propaganda-institutsiooni veebiküljele. Lugege seda ajaloolist kirjutist ise, vaadake kas või Isekirja tõlget arvamaks ära, mis võiks olla selle vana loo populaarsuse taga!

Allakäigu nimi on Andres Jõesaar   1 comment


Aasta pärast rolleriga sõitnud 17-aastase Alar Leuska ja ta kaassõitjast neiu allaajamist on ränga liiklusõnnestuse põhjustaja — Andres Jõesaar — ikka veel ERR-i juhtimas! Jõesaar jäeti kohtuvälise kokkuleppega reaalselt ilma vaid mootorsõiduki juhtimise õigusest, kuid nüüd on ta sellegi tagasi saanud.

Eesti ajakirjandus on jätnud püstitamata küsimuse, kuidas on võimalik, et Eestis avaliku elu tegelane ka liiklusmõrva sooritamise järel istub mõjukal ühiskondlikul positsioonil edasi justkui midagi poleks juhtunud. Eesti ajakirjandus pole vastanud ka avalikkuse loomulikule küsimusele, kes see Jõesaar ikkagi on… Mis teeb ta nii asendamatuks meie riigimeedias? Neis asjus valitsev vaikus Isekirja ei rahulda, nii otsimegi vastused üles ise.

Loe ka Jõesaare kriminaalasja täielikku ülevaadet ja Jõesaare asja moraalsest mõjust ETV-le Eesti Meele blogis!

Zombide tund ERR-is   Leave a comment


Kihutustöö kõrgaeg jõudis Eesti ringhäälingusse umbes poole sajandi eest, kui piirid propagadakunsti ja kunsti vahel peaaegu kadusid. Ajastu saabumist märkis kõige eredamalt Gagarini lend kosmosse ja selle propagandistlik ärakasutamine nii maailma kui Eesti mastaabis.

Seda demonstreeris meile tagantjärele suurepäraselt ka ER/ERR, tuues 50 aastat hiljem taas, ehkki 59% ulatuses kärbitud kujul, eetrisse «Päevakaja» arhiivilindi saatekatkenditega (kokku 16 minutit), mis juubeldasid Juri Gagarini orbitaallennu üle. Arhiivisaade huvitas ER-i III programmi ehk Klassikaraadiot eeskätt, kuna sovetlike kosmosevallutuste aeg mõjutas “võimsasti ka noori eesti heliloojaid”. Isekiri lahkab aga põhjalikumalt saates kõlanud väliskommentaator Albert Kääri panust — see mees on nimelt kodukootud rahvusvaheliste vaatlejate (väliskommentaatorite) pioneer. Tema kosmiline väliskommentaar annab põhjuse meenutada Kääri teisi sarnaseid kommentaare.

Sovetiaegsete arhiivisaadete uuesti kuulamine on tore ja ehk ka vaimselt karastav (tervistav). Eriti kui saate eetrissetooja ei piirduks reveranssidega à la uudistetoimetus “oli teinud suurejoonelise töö” või ei nendiks liigse aupaklikkusega, et Eino Tambergi muusikateos ja Päevakaja “on hämmastavalt sarnased”… Loomulikult, Tamberg oli ju ER-i helirežissöör ja Päevakaja kõllid eesti ilmatukuulsate heliloojate töö!

Autor Tiia Teder, kes on samas programmi peatoimetaja, oli ER-i vanadest saadetest eemaldanud ka kõik kommunismi-osundused. Seda võib mõista mitmeti ja ka saateaja nappusega (59 minutit) põhjendada. Kuid kõrvuti arhiivilõikude menetlemise tavaga ka muis saateis ei oleks mõistlik mitte tähele panna ERR-i mineviku korporatiivset lakeerimist.

Samas ei söandanud autor välja öelda ega vihjata ka moraalse hinnangu võimalusele agitpropi suhtes üldse või ER-i enese panusele või saates osundatud kunstirahva osavõtule sest nurjatust külmast sõjast oma rahvaga. Saates mängiti ju Jaan Räätsa ja Eino Tambergi sovetliku kosmosevallutuse auks kirjutatud teoseid, aga puudus vähimgi verbaalne osutus eesti heliloojate kollaboratsionistlikule rollile kommunistlikus ajuloputuses. On täiesti võimatu mõista, mis on ER/ERR-i moraalsed kriteeriumid ja millest lähtudes käiakse ümber ERR-i arhiivi talletatud ajaloolise mäluga.

Kas Raadiomajas tegutseb EV avaõiguslik keham või võõrvõimust mahajäänud ENSV laip, mis vahel arusaamatul moel elumärke näitab? Pikemalt loe siit… Isekiri: Käär kosmilist ropagandaali

ERR-i vaderid ja pesamuna TTV   Leave a comment


Uue telekanali vabalevisse ilmumine laiendab reegliteta mänguruumi kogu Eesti teabelevis.

Kui senised avaõiguslikud meediumid on riigieelarve ja ERR-i tegevust korraldavate seadustega mõneti kammitsetud, siis Tallinna TV jaoks… “net problem”! Uue TV ilmumine hägustab, niisiis, esiteks Eesti avaõiguslikku valdkonda, pakkudes hullutavaid ahvatlusi ka riigieelarvelisele ringlevile. Viimase juhid ja kõneisikud ongi juba aastaid kostnud poliitreklaami tagasitoomise poolt ETV ja ER-i eetrisse.

Ja teiseks demoraliseeriv aspekt — Tallinna TV keskerakondlik kallak, olgu väidetav või tegelik, mahitab moraalset vastukaalu valitsusvõimude ja ERR-i leerist. Viimast on niigi dešifreeritud kui Eesti Reformierakonna Ringhäälingut.

Võime ilmselt oodata ägenevat tasakaalu kõigutamist igasugu propagandistide poolt, esindagu nood siis kompartei agitpropi vanakooli või Jaak Aaviksoo valetamisdoktriini (ministri kõne Narva-Jõesuu 11.-12. II konverentsil “Psühholoogiline kaitse — meedia — teabeohud” lühendatult vt “Infokonfliktid…” Diplomaatia, III 2011)

Tõerääkimise geen ei erista uut TTV-d ka sovetiaegse tsensuuri-pärandiga ETV-st. Riigimeediumide nõukogudelik minevik ulatub tiheda koostööni KGB ja tolle variasutustega, rääkimata kollaborantidest, kellest suur osa jätkab ERR-is ning väiksem osa on eri teid pidi lõpuks TTV-s. Kaasa arvatud TTV ülemus Jüri Raudsepp, kes kunagi Tallinna raadiomajas üht KGB variasutust ERPB-d juhtis.

Loe edasi… Eesti Meel: Tallinna TV-l on lootust

Lisaks vt:

Isekiri:  Variasutused N Liidus ja Balti riikides (nädalaleht Kodumaa kohta)

Isekiri: Usklike kimbutamisest  1980. aastate Eestis (Jüri Raudsepa ja ERPB kohta)

Kapo — tegevusetus teotab ja nimi rikub riigimainet   1 comment


Iga aasta saab Eestis mõni salaluure- või teenistustega seotud isik presidendilt autasu (vt Kapo presidendi…) Hiljem võib selguda, et austati EV vastu töötanud tegevspiooni ja/või endist KGB-nuhki. Nii oli lugu Herman Simmiga. See oli kellegi konkreetne prohmakas ja kellegi tegemata töö. Ei pea kolme korda arvama, kelle…

Kadriorus salatseti pärastpoole, kelle soovil Arnold Rüütel teda veebruaris 2006 autasustas. Presidendi kantselei hinnangul (seda juhtis aga Rainer Saks — samuti kõrge salateenistuja) toonuks selle paljastamine kahju EV-le. Nii samastati Simmi ordeni-kandidaadiks esitanud salaamet(nikud) jälle liigagi ennatlikult terve riigiga.

Tänavu kevadeks 2011 tõmbas Kapo joone alla KGB — sovetiaegsete julgeolekutöötajate ja -agentuuri — avalikustamisele. See 15 aastat pikkamisi ja vaevalt sujuv protsess pakkus Kapo koosseisule õige vähe pinget:

  • Töö oli maksimaalselt 1/4 ametikoha koormusega.
  • Avalikustati keskmiselt 43 gebisti aastas = üksainuke 1,2 nädala tagant.
  • Paljastati kokku vähem kui 1/10 KGB Eestis tegutsenud koosseisu.
  • Vt statistikat blogis Eesti Meel: … KGB-kirbutsirkuse resümee

Kapo jt salaametkonnad (Vikipeedia)

Halva uudise kommentaari uba: KGB paljastamist katkestades langeb Kapo vabaduse kindlustaja roll ja maine Eestis. See on tõsine asi ja võib tulevikus kätte tasuda. Tunda on ka riigi rahvusvahelise maine jätkuvat õõnestust. Ja see algas juba salapolitseile kohatu nime panekuga… Kas ei ole äkki tegu järjekindla gebistliku vm sabotaažiga?

Haritud inimest, samuti kui iga juuti, mustlast jt pruuni totalitarismi ohvreid või nende omakseid, paneb KAPO-brändi toomine meie julgeoleku-poliitikasse EV-d seostama Euroopa XX sajandi eriti jubetute mälestustega. Kapod olid Suur-Saksamaa koonduslaagrites need, kes omasuguseid, õnnetuid kaasvange, vaenata ja tappa aitasid, nii kutsuti nn kamraadipolitseinikke, saksa keeles Kameradschaftspolizei liikmeid…

Kapo nime kannab ka tuntud olmeparasiitide tõrjevahend. Selle Kapo toime on vist aegunud ega aita enam KGB-tarakanide vastu, kes nüüdsest võivad meie põranda- ja seinapragudes vabalt pesitseda…
Edasi siit: Uus mainelöök allapoole vööd

Lisa Isekiri: Eesti riik sai vastu magu

Mu-isa-on-LiGang-juhtumi lahendus   Leave a comment


Politseijuht Li Gangi kurikuulus võsuke, 23-aastane Li Qiming tunnistas end Xinhua teatel 30. jaanuaril süüdi ja sai 6a vangistust. Purjuspäi sõidukijuhtimist ja kaasnenud tapatööd hõlmav kriminaal-arutelu Hebei provintsikohtus algas 26. jaanuaril ja möödus rangete turvameetmete saatel.

Li sõitis läinud aasta 16. oktoobril üliõpilaskülas otsa 2 naisüliõpilasele, tappes neist ühe, Chen Xiaofengi, ja vigastades teist, Zhang Jingjingi, mõlemad ohvrid olid siis 20a-sed. Tunnistuste järgi karjus süüalune tabajaile:

«Las käia, kaeba! Mu isa on Li Gang!»

Vahejuhtumit kogeti Puna-Hiina kompartei-ametnike ja võimuladviku erikohtlemise väljakannatamatu näitena ja see tekitas interneti abil üle Hiina rullunud pahameele-laine. Lähemalt vt Isekiri: Jõesaare juhtumi hiina variant

Posted 31. jaan. 2011 by kaljuhlaid in Õigus

Tagged with , , , , , , , ,

Variasutused meil & mujal   3 kommentaari


Küsimus: Millise ühe ja sama organisatsiooni kaks kõige kuulsamat liiget Wikipedia järgi on Rein Lang ja Vladimir Žirinovski?

Vastus: mõlemad on KGB variasutuse Injurkolleegiumi (Injurkollegija) liikmed. See 1934 asutatud firma tegutseb edasi praegugi 40 advokaadiga Venemaal, hoides samas “kindlaid ajaproovile vastu pidanud sidemeid advokaadifirmadega Balti riikides…”

Mis on variasutuse mõte? Variasutuse ja sirmorganisatsiooni mõte on toimida tema poolt varjatava ühenduse hüvaks nõnda, et tema tegevust varjatud ühendusele ei omistataks. See ülevaade keskendub GONGOdele — valitsuse organiseeritud ja opereeritud valitsusvälistele organisatsioonidele — nii Külma sõja ajal kui hiljem. Edasi juhatavad lugejat sirmorganisatsioonide loeteluga viited.

Esimene osa: Venemaa variasutused meil ja mujal maailmas — loe edasi siit: Isekiri.Blogspot.Com/2010/12/venemaa-variasutused-meil-ja-mujal.html

Käsitlust leiavad: ABOP/ ANBOP, BI, CNSR, FAP, EELK, IDC, ICDISS, IINES, ISKRAN, KN/ EKN, NED, ND, RSUI, SSOD, SVR/ KGB, VÕK…

Teine osa: Variasutused NSV Liidus ja Balti riikides — loe edasi siit: Isekiri.Blogspot.Com/2010/07/variasutused-b-nsv-liidus-ja-balti.html

Siin on luubi all organisatsioonid: APN, ER, ETV, FLC, GAI/ RAI, KGB/ OGPU/ NKVD/ NKGB/ MGB, SORVVO, VAAP, VEKSA…