Saksa Laine (Deutsche Welle) lõpetas tänasest ringhäälingu- ja veebisaated vene keeles. Nii kadus lühilainelt viimane ametlik välishääl Läänest, mis Kremli Külma sõda vastustades venelasi vaba teabevooluga kostitas. Põhjalikult Saksa Laine uuest idapoliitikast — Isekiri: vene eeter ilma Saksa Laineta.

Sellega üllatused ei piirdu. Saksamaa ametlik välisraadio lahkub ka ülejäänud Euroopa ning Ameerika eetrist. Ja see kuulutab juba globaalse eetrimeedia lõpu lähenemist.

Saksa Laine märguanne on globaalse tähendusega — kuna sakslased andsid teistele eeskuju digitaalsete kauglevisaadete (Digital Radio Mondiale — DRM) katsetamisel. Sakslaste loobumine ses suunas edasi üritamast süvendab üldist käegalöömise meeleolu terrestriaalsete digisaadete valdkonnas. Seni oli digituleviku väljavaade pikendanud ka lühilaine elulootust.

Ka tekkis üleilmne auditoorium koos tegeliku, operatiivselt informeeritud rahvusvahelise üldsusega, mäletatavasti 2 maailma-sõja vahel — tekkis tänu ja just lühilaine-saateile. Kuid nüüd, enam kui 80-aastast globaalse uudis(te)himu rahuldamise järel on lühilaine, niisiis, sama hästi kui maha kantud.

Me teame muidugi, mis asemele tuleb: mikrolaineid rakendav tasku-, kaabel- ja kosmoseside. Teisisõnu — meediumid, mida soovi korral saab totaalselt kontrollida. Kontrollimatu levi on kaalukaim argument lühilaine-saadete säilitamise kasuks.

Lineaarmeediumide arvel kokkuhoitud raha mahutab Saksa Laine nüüdsest uue meedia valdkonda. Selline kulutuste nihutamine tarbijale ning panustamine nutitelefone ja veebi kasutavale auditooriumile võib osutuda aga koonerdamiseks. Eriti kui loodetava kokkuhoiuga taganetakse läänelike väärtuste kaitsest neis maailma-osades, kus pole tagatud ei interneti taskukohasus ega vabadus.

Ameeriklaste võidutunne on ju mõistetav. Kas Osama surm varjutab aga Vikilekete mõju? — Ei, pigem kannustasid viimased lekked USA-d al-Qaida juhti likvideerima. Ja veel, Vikilekete sarnaselt muudab on ka Osama Bin Ladeni surm globaalpoliitika pisut apolaarsemaks. Siit mõttejärge arendades jõuab Isekiri nukra järelduseni: Eesti tulevik ei ole meie kätes.

Loe… Isekiri: Osama, vikilekked ja araabia kevad, aga  samuti sellest: Kas Vikilekked toovad rahu?

Võideldes poliitika läbipaistvuse eest ajab Julian P Assange (JPA) õiget asja ja õigel ajal, aga vales suunas. Washington on suhestudes maailma võtnud enam vastutust kui kogu kaltsakmaade koondis kokku, kes Moskvale ja Pekingile relvade eest müüvad oma hääli ÜRO-s.

Ei tasu otsida vandenõusid seal, kus neid pole. Mida on väärt üksi JPA väide Rootsist kui NATO salaliikmest. Tema kujutluspilt rahvusvahelisest elust —— et mitte öelda maailmavaade —— on arutu ja ilmselt paranoilisem kui eestlaste Venemaa-hirm, nagu see CableGate’iga ilmnes USA diplomaadi hinnangus —

“almost-paranoid perception of an imminent Russian attack” (27.4.2009 läkitus Tallinna suursaatkonnast)

Pealegi eirab JPA geopoliitilisi tõsiasju — vt StratFori juhi George Friedmani analüüsi:

“Assange’s claim that geopolitics has changed is as false as it is bold…” (STRATFOR: Taking Stock of WikiLeaks)

Teisalt on JPA ise moodsa, post-bipolaarse ja Külma sõja järgse aja nähtus. Ja JPA võib tahtmatult isegi maailma depolariseerumise üks instrument olla.

Avalikkuse evitamist ja läbipaistvuse selgitamist alustas JPA ometi õigest kohast — lekkekavaga kommunistlikest Hiina RV-st ja Vietnami SV-st. Seal mõistagi oli lekkivaid saladuselätteid napilt. Nii et salajase teabe vood oleks ära kuivanud enne, kui JPA üleilmse kuulsuse saavutas.

Vabas maailmas aga jagab isegi erasektor avalikk(us)e teenusi, kaupade, teenuste ja rahavoolu kõrval vaba teabevoolu. Aitüma teile, Google, Visa, Amazon, PayPal… Mõnda teist on JPA tegevus nii sügavalt solvanud, et te oma tehnilise abi VikiLeketele peatasite… —Milleks oli ehk voli ja õigus kliendilepingu järgi… Ja JPA omakorda loeb teid USA välispoliitika sabarakkudeks… Nii piiratud maailmapilt! Vist oleks etem, kui nad osutuksid Puna-Hiina kannupoisteks?

Üks on kindel, läänelikult avatud süsteem on saladuste hankijale kerge saak. Samas USA pole taoliste leketega nii haavatav kui salatsev, autoritaarne režiim või suletud ühiskond. Küll võib Interneti leiutanud USA nüüd paremini mõista hiina punaste pettumust Goolge’is jm vaba maailma teabeajastu leiutiste pahupooles. Ei saa välistada taganemist vaba teabevoolu põhimõtteist ja empaatia vaimus järelmeid, nt vastastikust konvergentsi ja totalitaarseid küberregulatsioone üleilmses ulatuses.

Avalikustajale tasub saatus (või CIA) ta enda vahenditega, tuues üldsuse ette JPA eraelu (vt 14.12.2010 New York Posti: Lonely blond leaker seeks hottie või 19. skp Londoni Daily Maili: The wildly promiscuous lifestyle of WikiLeaks boss Julian Assange) Niisiis on Julian P Assange, alias Harry Harrison, käitunud vastutustundetult oma seksipartneritega. Kui teda taheti vahele võtta, siis tehti seda õiges kohas, kus JPA kombeid kvalifitseeritakse alamastme vägistamisena — roima selline määratlus on vahest ekslik ja kindlasti ebatäpne. Irooniliselt saab muu maailm Rootsi krimiseadustiku vastavaist sätteist sotti alles JPA süüasja käsitledes.

Vaba maailm ei andesta.

Loe ka Jüri Estamit: Mis on Assange’i ülesanne? — (TMS-is)

Moskva politoloog Sergei Markov, kes mh on Kremli ajaloo võltsimise vastase komisjoni liige, soovitas Venemaa Hääle (GR) ja tema siinse sõsarraadio Euro FM-i saates pöörata WikiLeaksi löögirusikas Eesti vastu:

Siin pole midagi uut, peame püstitama küsimuse globaalselt, tegema agarat koostööd rahvusvahelise üldsusega, mis saab üha mõjukamaks. Tuleb WikiLeaksiga töötada. Võtame või venelaste vaenamise küsimuse Lätis ja Eestis — kuni me neile Moskvast survet avaldame, tajutakse seda vabadust armastavate väikeriikide kallale kippumisena tohutu Venemaa poolt, kuid meil tuleb asja ajada pahemparteidega Brüsselis, Berliinis ja Prantsusmaal ja selle sama WikiLeaksiga. Laseme temal avaldada materjale Eesti salateenistustest, kes taotlevad venemeelsete organisatsioonide lagundamist.

Loe edasi siit

Hiina Rahvavabariigilt inimõigusi ja vabadust nõudlev välispoliitiline surve hakab koguma liitlasi ka sisemaal. Rühm vanema põlvkonna tippkommuniste kutsub avaliku kirjaga üles Puna-Hiinas tsensuuri kõrvaldama, k. a internetis, ja tagama ausat väljendusvabadust. Loe siit…

Kui New York Times, The Guardian ja Der Spiegel lõid juulis 2010 käed WikiLeaksiga — oma servereid Rootsis hoidva ja sealt anonüümseid teabelekkeid üllitava organisatsiooniga — paljastamaks rahvusvahelise invasioonikoalitsiooni sõjasaladusi Afganistanis jm, paisutas see ka sõja kiirema lõpu lootust. Siiski on piirdunud lekkesse haaratud väljaanded esialgu pöörde taotlusega sõja taktikas. Ainult sakslaste Spiegel kutsus juba 28.7.10 — VikiLekete kolmandal päeval NATO-t terve mõistuse nimel ja ruttu Afganistanist välja tõmbuma:

Parem on lahkuda kohe ja teha kiire lõpp edasisele verevalamisele.

Asjatundjate järgi on dokumentide väärtus ja ühtlasi kahju (sõjaväele) selles, et need selgitavad või paljastavad USA ja NATO sõjalist taktikat, kirjeldavad menetlusi, tehnikat ja seadmeid, mida rakendatakse Afganistanis. Kolme väljaande kirjastajad olid vikilekete esitleja rolli asudes üksmeelsed, et tegemist on õigustatud avaliku huviga, kuna nii süveneb arusaamine sõjast, mis käib juba aastast 2001. VikiLekete jaoks on tegu sisuliselt avaliku diplomaatiaga külma sõja meetmete pagasist, kuid selle vahega, et seekord pole vastakuti riigid, vaid riikide üleilmne militaarkoalitsioon ja n-ö internetiga relvastatud (rahvusvaheline) üldsus. See ongi esialgu ainuke tähelepanuväärne uudis. Kuidas see kõik puudutab otseselt Eestit, seda võib lugeda siit (Wiki-Leaks toob afgaanidele rahu?) või siit (Eesti sõdurite langemispaigad vikilekkes)

Lisaks vt CableGate’i Eesti edetabeleid

И так, 31 июля 2010 года
Эстонию затащили опять в заголовки государственных теленовостей России. На сей раз, однако, искажая истину обогнал других Russia Today (RT), вещающая на 3 языках: английском, арабском и испанском.

Что-же они нам налгали на этот раз?

Tелеканал RT представлял дань ветеранам войны и воинам, погибшим в битве на линии Танненберг, настоящей пропагандой войны. См далее…

Thus on July 31st, 2010, tiny Estonia was dragged back to the state TV headlines in Russia. At this time, RT, working in English and Spanish, has overtaken the other Russian channels, distorting the truth. It presented a tribute to war veterans and soldiers who had died in the Battle of Tannenberg Line, as true propaganda of war. See more…

“Russia Today… will never become propaganda that isn’t labeled as such… RT’s style, whether intended or not, is a parody of the propaganda of old.” (RT’s Agitprop)

Kaks aastat järjest on ETV ja ER-i tähtsaim auhind läinud noorema põlvkonna ajakirjanikele (Mihkel Kärmas — Neeme Raud) Küsitav pole seejuures, kes Pandi-preemia pälvib, vaid see kurb tõsiasi, et Eesti riigieelarveline televisiooon ja ringhääling takerduvad igandeis ka preemiaid jagades. Küsimus on nimelt selles, kes oli Valdo Pant. Pandi-nimelise preemia jagamist iga-aastaseks muutes tehti sammuke aga õiges sihis. Auhind muutub nüüd rutiinsemaks ja laureaadiks satub tõenäosusteooria kohaselt järjest tähtsusetumaid publitsiste. Valdo Pandi legend on pseudosakraalsest staatikast ammu üle laetud ja vajaski maandamist tihemini kui keskeltläbi korra viisaastaku kohta. Samas on kahtlane, kas tulevased, sovetliku propaganda pärandist puutumatud laureaadid tahaks samastuda mõne — olgu Fritzu või Vanja tallalakkujaga — so mis tahes võõrvõimu teenriga… Loe edasi

Without the liberalization China’s economic success will not last long. Foxconn case predicts the inevitable cooling of the national economy.

Kommunism Hiina RV režiimi õigustava utoopiana on oma õitsengu tipus. Seni on Hiina Kommunistlikku Parteid järjel hoidnud oma ainuvõimu täiendamine eraomandi- ja majandusliku algatuse voliga. Ent ilma liberaliseerimiseta ei kesta Hiina edulugu kaua. Loe, mis saab edasi…

Maailma poliitilise depolariseerumisega on Venemaa mängurina tagasi Euraasia malelaua ääres. Alberta ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa ajaloo professor David R Marples arutleb, kui kauaks. Loe lähemalt