Usklike kimbutamisest 1980. aastate Eestis   2 kommentaari

Eesti kõige trotslikumate usklike ahistamise ja tasalülitamise üritused algasid hiljemalt 1970/1980-kümnendi vahetusel, ent kõige räigemad justiitsroimad sooritati järgneva kümnendi kestel. Repressioonides osales isegi Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, mille juhtkond oli KGB poolt infiltreeritud.

Nii juhtus näiteks 1984, so enne rahvusvaheliselt tuntud pastor Harri Mõtsniku kinnipanekut 1985. aastal, et EELK oli Mõtsniku eelnevalt Urvaste koguduse kirikuõpetaja ametist vabastanud, st jätnud tema kiriku poolt kaitsetuks, samuti ilma töö ja sissetulekuteta. Et aga KGB süüdistusmaterjali sekka sattus ka Mõtsniku kiri EELK peapiiskopile, kelleks oli juhtumisi KGB agent Ego, alias Edgar Hark, siis võib oletada, et saadetise teekond EELK Konsistooriumist KGB kohalikku kontorisse Pagari tänaval polnud ei pikk ega keeruline.

Sellest ja teistest juhtumitest loe lähemalt siit — Isekiri: Usklike kimbutamisest 1980-kümnendi Eestis ja vaata fotokoopiat KGB variasutuse Eesti Raadio Pressibüroo juhi Jüri Raudsepa ettekandest KGB-le siit

Advertisements

2 responses to “Usklike kimbutamisest 1980. aastate Eestis

Subscribe to comments with RSS.

  1. Veel Herbert Murdist (*24. III 1954) metodistliku kiriku liikmest, kes sovetiajal oli mitteametlikes ringkondades tuntud lavastaja—näitejuht. Ta vahistati aasta 1980 lõpus Pärnu rahvakohtuniku Vello Lahtvee 17. juunil 1979 langetatud otsuse alusel ja pandi vangi passimäärustiku rikkumise (ENSV KrK §189) ja süstemaatilise hulkurluse (§201-3) eest. Vabanes 18. XII 1981. Teda süüdistati formaalselt sissekirjutusnõuete rikkumises, päriselt aga liiga agaras seltsitegevuses — vaimuliku kontserdi- ja kirjastustegevuse organiseerimises.

    Nimelt olid toona Lõuna Kõrgpingevõrkude (RAMT) trükikoja- paljundusbüroo töötajad fotograaf Taavi Palm (*1955) ja remondilukksepp Ülo Luht (*1957) KGB andmeil paljundanud muuseas nn sektantlikku kirjandust, mille tellijaiks olid KGB teada H Murd koos Jaanus Kärneriga (*1945) (vt August Porgi, Eesti KGB esimehe 27. juuli 1978 salajast eriteadet nr 336 ENSV nukuvalitsusele. ERA R-1—5—1014—2jj). See väike omaalgatuslik paljundusbüroo suleti KGB paljastuse tulemusel.

    Murdi usutööl oli palju pistmist ka 1970-kümnendil õilmitsema läinud subkultuuriga, mida tunti kui Jeesus-liikumist. Murd oli siis trummar tollaste usunoorte lemmikansamblis “Sela”. Ansambli juht oli Jaanus Kärner, klahvpille mängis tulevane ilmakuulus helilooja Erki-Sven Tüür, kitarri aga tulevane kirikuõpetaja Joel Luhamets.

    Joel Luhamets on meenutanud 1999 Martin Paule (Pm) antud intervjuus:

    “Aasta 1976 lõpul teatas (Märjamaa riigimajandi e sovhoosi) direktor, et võin minna (töölt ära). Endised kaaslased metodistikiriku ansamblist “Sela” Erkki-Sven Tüür ja H Murd, panid asjast kuuldes ette korraldada Märjamaal lahkumispidu. Panime restoranis kohad kinni, tellisime kõige odavama menüü ja kutsusime sõpru—tuttavaid. Vahetult enne pidu teatas direktor, et ta ikka ei saa mind ära lasta. Ent kõik ettevalmistused olid tehtud ja otsustasime siiski peo ära pidada. Restoranis mängis “Sela”, peeti vaimulikke kõnesid. Ootamatult helistati julgeolekust ja küsiti: mis teil seal toimub? Kästi kohe pidu lõpetada. Kadusimegi igaüks vaikselt oma urgu.” Tagajärg: jaanuaris 1977 kutsuti restoranis olnud Rapla KGB-sse. “Mind ennast,” meenutab Joel Luhamets, “ei kutsutud. Küll aga Märjamaa sovhoosi (kus Luhamets töötas energeetikuna) direktor, keda restoranis polnudki. Sealt tulles astus ta mu kabinetti ja küsis mantlit seljast võtmata, kas ma tahan ikka veel ära minna. Olingi prii. Tallinna jõudes andsin paberid sisse usuteaduse instituuti.”

    Murd oli pöördunud usule Konservatooriumi lavakunstikateedris õppides, mistõttu visati “lavakast” välja. Murd kujunes 1970—1980-kümnendi Eesti usulise subkultuuri suurtäht, kes Mere puiestee kirikus muide lavastas rokkooperi “Jesus Christ — superstar”. Tema vahistamise teine ettekääne oli korduv süütegu (esimesel korral haldusrikkumine) selles, et ta mitte sel elamispinnal ei elanud, kuhu sisse oli kirjutatud, vaid hoopis oma ema korteris.

  2. 2007. a. autasustas Eesti Vabariigi president Toomas H Ilves Herbert Murdi süüdi mõistnud kohtunik Vello Lahtveed riigile osutatud teenete tunnustamiseks Valgetähe IV klassi aumärgiga.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: