Archive for the ‘Afganistan’ Tag

RFE|RL-i tähised   Leave a comment


Selle raadio eesti programm oli üks Külma sõja lõpu tõhusamaid saavutusi.

Artiklit Vabadusraadiost võib võtta aga Eesti Päevalehe (Delfi.EE) tööõnnetusena. Pealkirja sõnavalik on punanõuklik ja sisu on risustatud (tõmmisel oranžiga toonitatud) mõtte- ja faktieksimuste, ka lausjamaga.

Hämmastav on Radio Liberty leedu, läti ja eesti toimetuste enam-vähem ühise alguse vigane sokutamine aastasse 1976 Eesti Päevalehe muidu ontlikul EV100-ajaskaalal. Selle aasta kronoloogias tähistatud 5 ajaloohetke 8-st võiks tõesti kaudselt panna Müncheni raadiotoimetuse — täpsemalt tema teabetöö esimese täisaasta evitud eeliste — arvele. Nimelt kuna neid sündmusi, jah, kajastas RFE|RL ja mitte Eesti (NSV) punasse ropagandaali uppuv massimeedia.

Kui leppida aastaga 1976 kui tähisega Müncheni raadio eesti saadete ajaloos, siis massimeediumina nii Ameerika, Euroopa, NSVL-i kui ka Eesti olude tegeliku vahendamise tõttu. Samas tuleks peale katsesaadete juunist augustini ja igapäevaste saadete alguse septembris ■ 1975 esile tuua järgmised rõhutamist väärt tärminid ja ajalõigud.

■ 1984 viidi eesti, läti ja leedu toimetused RL-ist üle RFE-sse, millega kaasnes muude eeliste (eestkätt poliitilise) kõrval ka selline töövõit, nagu oma ♡ eesti asjatundja ametikoha loomine raadio uurimisosakonda. Alul sai selle koha Toomas Hendrik Ilves, tema järel Riina Kionka

Vaba Euroopa Raadio eesti toimetusel algas 1980-kümnendi keskel seega oma siirdeaeg, sobival ajaloolisel hetkel ja senisest mitmekülgsema võimega jälgida ja kajastada eestlaste rolli sovetiimpeeriumi lagunemise protsessis. Aasta ■ 1986 lõpust intensiivistas N Liit RFE|RL-i saadete kuulamise segamist kuni ringhäälingu elektroonilise summutamise üldise peatamiseni novembris ■ 1988.

■ 1993 tõi RFE-le pöördelise siirdeaja järel objektiivsete olude rahunedes ka toimetuslikku stabiilsust. Eesti saadete ohjad võttis üle Peeter Kopvillem, kes viis lõpule Külma sõja järgse pereheitmise koos toimetuse kolimisega Münchenist Prahasse ■ 1995.

Vabadusraadio|Raadio Vaba Euroopa eesti toimetuse esimene juht juunist 1975 peale oli siiski Jaan Pennar ning viimaseks jäi Villu Känd. Ühes eesti, läti ja leedu saadetega lõpetati aastavahetuse ■ 20032004 aegu ka slovakkia-, bulgaaria-, horvaadikeelsed saated.

20170515_121113

Lauri Tankler (EPL 12.5.2017)

Advertisements

Venemaa vaimses blokaadis   1 comment


Levada Keskuse (Levada Centr) küsitlused suhtumisest ülejäänud maailma näitavad, et Venemaa elanikud tunnetavad pigem välismaa vaenulikkust kui sõbralikkust. Ja mis veel hullem — tõik, et nad regulaarselt koostavad vaenlaste edetabeleid, viitab venelaste loomuomasele ksenofoobiale.

Vt Venemaale ebasõbralike ja vaenulikke välisriikide 2005… 2011. aasta koondtabelit ning loe kommentaari Isekirjas: Venemaa verivaenlased ja igikestev blokaad!

Castledeni raamat maailma mõjutanud sõdadest ja lahkhelidest   Leave a comment


Tänapäevalt on jõudnud meieni selle autori teoste järgmised eestindused:
«Sündmused, mis muutsid maailma» (2008, 448lk)
«Inimesed, kes muutsid maailma» (2009, 360lk)
«Konfliktid, mis muutsid maailma» (2011, 454lk)
Viimase hind on muide 19€, kuna ingliskeelset originaali (2008, 512lk) saab ka kõigest 7€… 13€ eest.

Ei ole Rodney Castledeni eelnevaid raamatuid lugenud, kuid selle viimasega võinuks autor küll paremini toimida, kui oleks püüdnud tõsiasju säästa, jättes need ideoloogia-mikserist läbi laskmata. Ka fakte on Castledeni raamatus kohelnud hooletult. «Konfliktid…» on üle hinnatud ja kallivõitu raamat. Soovitan lugeda suure ettevaatusega. Loe edasi… Isekiri: Külma sõja portree

Okupandi must süda sai veel mustemaks   1 comment


Pentagon ostis septembris 2010 kolonelleitnant Shafferi raamatu algupärase tiraaži 9500 eksemplari 47300$ eest ära selle hävitamiseks. Teos olnud ohuks USA julgeolekule. Ometi jäi ringlusse paarsada tsenseerimata trükist, mille kirjastus oli enne Pentagoni pakilise ostuhuvi rahuldamist postitanud võimalikele arvustajatele tavalise piiarluse raames. Hetkel on endise DIA-luuraja teosest jõudnud üldsuseni vähemalt 3 tsenseeritud trükki, kus on mustaga loematuks kaetud ligi veerand tuhat kaitseametnike arust salastamist väärt lõiku. Need puudutavad näiteks USA salaluure 1990-kümnendi kava tungida Põhja-Korea relvadega kaubitsenud võrgustikku, Iraani vandenõu USA sõdurite vastu Afganistanis, väiteid nagu oleks ameeriklasi al-Qaidasse tungida aidanud keegi afgaanist kõrge sõjaväelane. Ka leidus seal alul hulk CIA ja NSA ohvitseride nimesid, viiteid NSA “hääle-seire-süsteemile” ja ameeriklaste eriti salajasile sööstudele Pakistani, mis uutes trükkides jäävad müstika pärusmaaks. Autor oli enne teose ilmumist veetnud pikki kuid tõestamaks oma kunagisele leivaisale, et kõike, mis raamatus kirjas, võib ammu leida ka avalikest allikatest. Veel…

Barack või Terry — kumb on targem, kumb lollim?   Leave a comment


Kui enamik New Yorgi elanikke, samuti kui suurem osa ameeriklasi vastustab kavatsust püstitada 300m kaugusele endisest World Trade Centerist islamikeskust, siis ei tohiks selle keskuse eestvõitlejat saata riigi rahaga välistuurile oma plaani reklaamima. Kuid Feisal Abdul Raufi võib lausa USA valitsuse mõjuagendiks pidada, sest tema ringsõite on rahastanud USA välisministeerium.

Tema kavandatud moslemikeskuse maksumus on 140000000$, rajatise püstitajatel on hinge taga USD-sid aga 1000x vähem. Tekib küsimus, kust nad ülejäänud raha leiavad. Kui näiteks Osama Ibn Ladin ei anna? Saab siis Barack Hussein Obamalt? Ja veel…

Afganistani sõja ränk hind   Leave a comment


See kõrge hind — Afganistanis kaotatud noored eesti elud —  pole ainult välispoliitiline lõiv NATO partnerluse eest. Kõrge hinna taga on ka majanduspoliitiline põhjus — noortel ei ole Eestis asjalikumat rakendust kui end Mooloki ette heita. Edasi siit — Isekiri: Okupatsiooni hinna maksavad…

Posted 20. okt. 2010 by kaljuhlaid in Hoiatus

Tagged with , , , , ,

Vikileke ja Eesti   1 comment


Kui New York Times, The Guardian ja Der Spiegel lõid juulis 2010 käed WikiLeaksiga — oma servereid Rootsis hoidva ja sealt anonüümseid teabelekkeid üllitava organisatsiooniga — paljastamaks rahvusvahelise invasioonikoalitsiooni sõjasaladusi Afganistanis jm, paisutas see ka sõja kiirema lõpu lootust. Siiski on piirdunud lekkesse haaratud väljaanded esialgu pöörde taotlusega sõja taktikas. Ainult sakslaste Spiegel kutsus juba 28.7.10 — VikiLekete kolmandal päeval NATO-t terve mõistuse nimel ja ruttu Afganistanist välja tõmbuma:

Parem on lahkuda kohe ja teha kiire lõpp edasisele verevalamisele.

Asjatundjate järgi on dokumentide väärtus ja ühtlasi kahju (sõjaväele) selles, et need selgitavad või paljastavad USA ja NATO sõjalist taktikat, kirjeldavad menetlusi, tehnikat ja seadmeid, mida rakendatakse Afganistanis. Kolme väljaande kirjastajad olid vikilekete esitleja rolli asudes üksmeelsed, et tegemist on õigustatud avaliku huviga, kuna nii süveneb arusaamine sõjast, mis käib juba aastast 2001. VikiLekete jaoks on tegu sisuliselt avaliku diplomaatiaga külma sõja meetmete pagasist, kuid selle vahega, et seekord pole vastakuti riigid, vaid riikide üleilmne militaarkoalitsioon ja n-ö internetiga relvastatud (rahvusvaheline) üldsus. See ongi esialgu ainuke tähelepanuväärne uudis. Kuidas see kõik puudutab otseselt Eestit, seda võib lugeda siit (Wiki-Leaks toob afgaanidele rahu?) või siit (Eesti sõdurite langemispaigad vikilekkes)

Lisaks vt CableGate’i Eesti edetabeleid