Archive for the ‘VoA’ Tag

Midipropagandisti relvastus   Leave a comment


Ei sõjapropagandale!Estiteks selgitus, et Isekiri jagab liberaalset propaganda-kriitilist seisukohta, mis juurdus läänemaailmas XX sajandil ja mis isepõhjusel sobib ka eestlase hinge. Nüüd püüab selle vaate vaidlustada aga Philip M Taylori nuritõlkeline teos “Mõtterelv”…

Eks seda põnevam olegi raamatu “Munitions of the Mind/ Vaimne lahingumoon” ilmumine eesti teabevälja. Seejuures paistab ajaloodoktor Taylor olevat midipropagandist: ta ei pea propagandat heaks ega halvaks, vaid pelgaks meetodiks, mille taotluste—sihtide põhjalikumat vaagimist ta tarbetuks on pidanud.

Philip Taylor eirab ka propaganda tegemise üht eriti olulist eeldust ja nimelt — usu olemasolu. Isekiri toetub erinevalt Taylorist siiski veendumusele, et usk ja propaganda olid ja on lahutamatud.

“Mõtterelv” nimetusena on originaali, raamatu ingliskeelse pealkirja “Munitions of the Mind” mõtet ahendav, tähendades pigem ‘tapariista kujutlust’ kui midagi enamat. Niisiis ei ole see “mõtterelv” isegi vahend, vaid kõigest idee või unistus teatud vahendist. Seevastu algupärane pealkiri hõlmab semantiliselt nii vahendit (relva mõjutamaks vaimu, teadvust või meelsust) kui ka lasekmoona (teadmisi, vaimuvara, kogemusi, võtteid), milleta mis tahes relv oleks kasutu. Inglise sõna ‘munitions’ tähendab ju mitut asja, olgu eraldi või korraga: kaitse- e sõjaväe relvastust, -varustust, laske- jm sõjamoona, -ladusid jm -taristut (lad ‘munitio’ = kindlustus).

Loe sisulisemat eritlust ja arvustust edasi Isekirjas: Mõtterelv ja külm sõda

Kes on midipropagandist, seda vt Isekiri: Sotsiaalne propaganda

Eesti kool ja Ungari ülestõus   Leave a comment


Õpinguid Tartu valla Kõrveküla põhikoolis meenutab Enn Tarto :

Minul on meelde jäänud, et I klassi õpilasena lugesin mingi punase propagandaürituse raames kooli ees omal initsiatiivil keelatud eestimeelse luuletuse. Õpetajad olid kohkunud, aga mind üles ei antud ja Siberi-sõit jäi ära.

Kuid õpetajateperes leidus kollaborant: minu elu esimeseks tõsiseks poliitiliseks võitluseks ja võiduks kujunes kooliaasta 1952-1953. Klassijuhataja ja Vaike Tõniste-Laarina eestvõtmisel hakati mind suruma komsomoli (noorkommunistiks). Keeldusin. Mind pandi suurel vahetunnil nurka seisma, klassijuhataja jättis peale tunde. Ma jäin endale kindlaks ega astunud komsomoli. Tundsin tookord, et enamik õpilasi ja õpetajaid toeatsid mind moraalselt.

Pärast kooli lõpetamist saatis vähemalt 10 aastat mind salajane iseloomustus:

«… demonstratiivselt keeldus astumast kommunistlikku noorsooühingusse ja ässitas kaasõpilasi mitte astuma»

Aastal 1957 Eesti NSV Ülemkohtu istungil minu üle oli see väljavõte iseloomustusest süüdistaja lemmikpala.

[—]

Minu koolitunnistusel kahtesid polnud. Tekkisid aga probleemid vene keelega.

Ema kutsus vene keele õpetaja Karl Rüütli meile Univere tallu järeleaitamistundi andma. Rüütli oli koolis väga ettevaatlik, aga meie kodus muutus avameelseks. Ta oli väga eestimeelne vanahärra. Tema, minu ema, vanaema ja mina ajasime terve päeva juttu poliitikast. Kui läks juba pimedaks, siis õpetaja Rüütli ütles, et peab koju minema. Ta arvas, et naine hakkab muretsema: naine kardab, et NKVD on ta mehe vangi pandud. Õues ta küsis: “Miks ma siia õieti tulin?” Minu ema selgitas, et Ennul on vene keelega probleemid.

Koolis õpetaja Karl Rüütli ütles mulle, nii et keegi ei kuulnud: “Enn, mulle tundub, et sul on kavas Eesti eest võidelda. Selles võitluses on kindlasti vene keelt vaja. Võta hakka vene keelt õppima!” Ma hakkasingi vene keelt õppima ja lõpueksami tegin viiele.

Aga vene keelt läks tõesti varsti vaja. Neljandal novembril 1956. aastal tegime ja levitasime lendlehti noorteorganisatsiooni Eesti Noorte Malev liikmetega Ungari ülestõusu toetuseks. Meid arreteeriti 25. detsembril 1956. Patarei vanglas ja hiljem represseerijad rääkisid ju vene keelt.

Ja kui me 1957. aasta kevadel jõudsime poliitvangidena Mordvasse vangilaagrisse, siis meid ootasid juba vene üliõpilased Moskva Riiklikust Ülikoolist. Nad olid raadiost kuulnud, et Tartus tehti ungarlaste toetuseks lendlehti. Üks osa üliõpilasi ja mõned õppejõud korraldasid n-ö aulakonverentsi ja saatsid NLKP peasekretärile Hruštšovile märgukirja:

«Nõukogude väed Ungarist välja!»

Vangilaagrisse toodi Moskva üliõpilased enne meid ja nendega tuli ju vene keeles rääkida.

Enn Tarto ettekanne II maailmasõja järgsest Kõrveküla koolist 13. mai ajalookonverentsil Kõrvekülas Tartu vallas. Kogu teksti vt Memento.EE-s: Kõrveküla Põhikooli 245. aastapäeva tähistamine

Lisa Isekiri: Ungari ülestõus ja antisovetlik vastupanu

Radio Vaticana LXXX   Leave a comment


Kaheksakümmend aastat paavsti häält! Katoliku kiriku tarve kommunikeeruda kiriku liikmete ja muu ilmaga viis esimese maailmaraadio sünnini aastal 1931.

Ja Vatikani Raadio loojaks ei saanud seejuures keegi muu kui raadioleiutaja Guglielmo Marconi!

Marconi Vatikani raadios (filmikroonika 1931)

Kuidas Vatikanis sündinud rahvusvahelisse ringhäälingusse suhtuti Stalini aja Eestis, saab lugeda Isekirja põhiveebis.

Edasi… Isekiri: Vatikani Raadio LXXX

Berliini müür ja Laulev revolutsioon   Leave a comment


Kommunistid kuulutasid Berliini müüri teatavasti “kaitsevalliks fašismi vastu” (antifaschistischer Schutzwall). Selle propagandistlikult näivtõeliku sildi taha varjati rahvuslikku traagikat. Peale inimeste vaba voolu peatas Berliini müür ka aja.

Müür toimis 28 aastat, kaks kuud ja 28 päeva, pikendades DDR-i agooniat ning hoides idasakslasi kinni kommunistlikus vanglas… Kuni 1989 aasta 9. novembrini. Berliini müüri langust võib lugeda Saksamaa antikommunistliku revolutsiooni üheks kulminatsiooniks. Revolutsioon algas Leipzigi esmaspäeva-liikumisest, kui seal nädala alguse regulaarsete kogunemistega protestiti valimisvõltsingute vastu. Leipzigi liikumine paisus 1989. aasta oktoobris massimiitinguteks, mis levisid üle Ida-Saksamaa. Aasta hiljem Saksamaa ühines.

Kui Berliini müüri murti esimesed augud, ilmnes koheselt Eesti “laulu-revolutsioonääride” mahajäämus. Eesti NSV liidrid Vaino Väljas, Arnold Rüütel ja Indrek Toome olid vahetult enne seda, 1989. aasta 7. novembril, andnud avalikult au NSV Liidu relvajõududele, st sovetiokupantide paraadile. Ja vahetult pärast Berliini müüri langust, 10. novembril kogunes ENSV Ülemnõukogu arutama hinnanguid ENSV nukuparlamendi esmakoosseisu N Liitu “astumise” otsusele, st 22. juulil 1940 vormistatud Eesti vägivaldsele inkorporeerimisele. Et see polnud ikkagi “eesti rahva vaba tahte avaldus” — sellest saadi aru alles 12. novembril 1989. Eesti sai taas iseseisvaks paar aastat hiljem, alles siis, kui kõik NSV-d laiali jooksid.

PriiusBaltimaadeleBerliini müüri Lääne-külg meelitas poliitilisi tänavakunstnikuid. Värvitöid tehti reeglina öösel ja fotosid — järgmisel päeval. Kuid ühel suveööl peaaegu samaaegselt Laulva revolutsiooniga valmis grafiti koos värvivärske fotojäädvustusega: «Priius Balti riikidele — Eesti, Läti, Leedu!»

Veel Berliini müüri ajaloost Isekiri: Poolsajand Berliini müüri varjus

Kui ideoloogiavõitlus kasvas külmaks sõjaks   Leave a comment


Aastast 1951 ei olnud see meile enam sõnakõlks. Külm sõda jõudis ka meieni. Kui seni olime N Liidu anastuse all punase ajupesu objektiks, siis suvel 1951 ilmus välja alternatiiv vabast eetrist — väljakutseks Moskvale, komparteile ja võõrvõimule ning moraali toetajaks Eesti rahvale.

Ameerika Hääle eestikeelsete saadete algus vallandas 60 aastat tagasi täiesti märgatava raadiobuumi. Loe lähemalt siit: Ja ideoloogiavõitlus paisus külmaks sõjaks

Mu-isa-on-LiGang-juhtumi lahendus   Leave a comment


Politseijuht Li Gangi kurikuulus võsuke, 23-aastane Li Qiming tunnistas end Xinhua teatel 30. jaanuaril süüdi ja sai 6a vangistust. Purjuspäi sõidukijuhtimist ja kaasnenud tapatööd hõlmav kriminaal-arutelu Hebei provintsikohtus algas 26. jaanuaril ja möödus rangete turvameetmete saatel.

Li sõitis läinud aasta 16. oktoobril üliõpilaskülas otsa 2 naisüliõpilasele, tappes neist ühe, Chen Xiaofengi, ja vigastades teist, Zhang Jingjingi, mõlemad ohvrid olid siis 20a-sed. Tunnistuste järgi karjus süüalune tabajaile:

«Las käia, kaeba! Mu isa on Li Gang!»

Vahejuhtumit kogeti Puna-Hiina kompartei-ametnike ja võimuladviku erikohtlemise väljakannatamatu näitena ja see tekitas interneti abil üle Hiina rullunud pahameele-laine. Lähemalt vt Isekiri: Jõesaare juhtumi hiina variant

Posted 31. jaan. 2011 by kaljuhlaid in Õigus

Tagged with , , , , , , , ,

Järelehüüe Järvile ja teistele kadunud poegadele   2 kommentaari


«Ükskõik mida ärapöördumise õigustuseks ka ütled, tehingu peab välja maksma rahvas, kes sinule lootis; mida väiksem on rahvas, seda enam. Seda suurem on tema vendade kaastunne. [—] Ja nii ütleme meie: olgu neile võõramaa leib mõru, kes juurteta inimeste ässitusel vahetavad lapsepõlvehelid, kogu muusika hõbeseeklite ja kõige uuema Ameerika automargi vastu. Kodumaa kadunud pojad…»

Kes seda ütles? Vist keegi meie pea- või muiduministri nõunik? Kui autor meelde ei tule, vt… Isekirja dokument: Kodumaa & Muusika… Lisaks Isekirja võrdlus: Miks Järvi lahkus aastal 1980 & 2010…

Sama teema EestiMeelses blogis:

Olgu võõramaa leib neile mõru!
Arvo Pärt: (post)kommunism kestab pool sajandit
JärviGate: sovetiaeg Eesti kultuurielus