Archive for the ‘VEKSA’ Tag

Punapuuslik ja Pandi-paganad   Leave a comment


no pasarán

Valdo Pant ♦ 1976

Eesti Nõukogude ajakirjanik Valdo Pant (1928-1976) tahes või tahtmata kinkis julgeoleku-komiteele oma hääle, mis terve 1960-kümnendi Külma sõja lahinguriistana oli KGB päralt… Seda eeskätt sovetliku salaluure poolt kureeritud propagandameediumides, nagu Tõe Hääl, Kodumaa jt perioodiliselt või ühekordselt ilmuvad trükised, eriti aga nonde Moskva + Tallinna raadiosaadete juures, mida adresseeriti ulgueestlasile. Pandi panuse kaalukust kinnitab Eesti Riigiarhiivi põnev ja kogukas varamu, mis alles ootab süüvimist.

Kui küsimust tema salateenistuse vabatahtlikkusest võib veel lahtiseks jätta, siis punavõimu teenis Pant kõigile nähtava kirega, mistap… Kallis ajakirjandusloo huviline! Hoiduge tarmukalt uskumast Ene Hioni või Marjustini Pandi-pajatusi, mille järgi Valdo Pant polnud ei punane ega propagandist, vaid muster-ajakirjanik ja valgustaja… Sest kui te seesugusest sini-must-valgest Pandist vaimustuses lõpuks arhiivi jõuate, ootab teid ees sootuks vastupidine avastus. Milline, sellest annab aimu hiljuti «vanast raadiomajast ühe tagumise toa tagumise laua tagumisest sahtlist» leitud makilint.

See on Pandi ja ta KGB-kuraatorist kolleegi salvestatud usutlus Ojaste-vendade kolmikuga. Kaks venda neist olid metsavennad 14 aastat pärast märtsis 1949 küüdirongilt toime pandud n-ö kuritegu, st Siberi-tapilt pagemist. Metsaelu hüljates oli Ojaste Aksel 38 ja Arnold 34 aastat vana.

Pant pidas saadet õigusega sensatsiooniliseks ja tegi kõik, et tema KGB-kolleeg selle eetrisse toimetaks. Viimane pidi selleks tiitli välja mõtlema, kuna alapealkirja soovitas Pant ise “reklaami huvides” lisada sõna ‘mets’ või ‘metsavend’. Pasliku pealkirja «Tagasi inimeste sekka» panigi Pandi kuraator ehk Ervin Martinson, alias Jaan Mardi. Saade jõudis eetrisse suurte kärbetega paar kuud pärast salvestamist Põhja-Ameerikasse läkitatud eestikeelses saates.

Usutluse tagamõtte olid intervjueeritud metsavennad endamisi läbi näinud — julgeolekukomitee tahtis saada nende metsavendlusest lisatavet, lootes “raadiomeeste” kaudu kuulda enamat, kui nad seni otse neile olid rääkinud. Pant ise oli intervjuu eel vendade meelest kohtunud mõne julgeolekumehega, kuna ta usutledes viitas asjaoludele ja nimedele, mis peale metavendade olid teada vaid KGB-l.

Ülekuulamise moodi intervjuu kodumaa eetrisse ei jõudnud, või vähemalt ei pannud vennad ise seda tähele. Paragrahvidega ähvardavale Martinsonile vastandus lohutav Pant, kes vennaste süükoormat nende ema õlule kohendas. Ema nimelt polnud usaldanud sovetlikke võõrvõime, kes tema kaudu metsavennist poegadele legaliseerimisdokumente sokutasid. Vähe sellest, ei astunud ju ema ka küüdivagunis poegade pagemiskava vastu — lihtsalt ütles: «Kui tahate, siis minge!»

Ise küüdirongi jäänud, seitse aastat Novosibirski kandis sundasumisel viibinud Ella-Johanna Ojaste (1897-2002) naasis Eestisse 1956. Tema pojad olid metsavendadena vahepeal kaheksa korda piiramisrõngast pääsenud, Tartu linnaski paar lahingut maha pidanud. Kuraditosinateviisi julgeolekuamehi üle mänginud. Julgeolek olla neliteist aastat neid otsides kulutanud hunniku rublasid — väidetavalt miljoni.

Tõsi, Pant ja Martinson ei lasknud küüditamisest ega metsaelu romantikast oma saates kõnelda. Rääkimata tsensuurist, luges propagandaskeem seda toona täpselt samuti kui järgneva veerandsajandigi täielikuks tabuks.


VALDO PANT: Kas võime siis nii öelda, et ema ise ei pidanud küllalt jõudsalt sammu ajaga selle tõttu, et ta oli nii vana kasvatusega inimene, ja soovides teile head, faktiliselt tegi halba, pikendas teie metsaelu mitme aasta võrra.
AKSEL OJASTE: Jah, muidugi, see mure — need aastad oleksid jäänud olemata.
PANDI KOMMENTAAR: Siin ta on — kodanliku ideoloogia mõju, mis oleks võinud väga traagiliselt lõppeda.

Mingi arusaamatuse tõttu arvavad tänased toimetajad ERR-is, et poolsajandi kestnud sahtliaja järel nemad selle intervjuu esimest korda jaanuaris 2016 ringhäälingusse lasid. Aga see ilmus eetrisse juba 1963 ja seda Leedus töötava lühilaine-jaama kaudu Põhja-Ameerikale suunatud saateis. Need ½-tunnised programmid ameerika eestlastele toimusid KGB soovil ja Moskva käsul aastail 1959-1974 New Yorgi aja järgi kl 8 iga kolmapäeva ja reede õhtul. Selle ulgueesti kuulajale mõeldud saatekava alalisse autorkonda kuulus nii reservgebist Martinson kui ta hoolealune Pant, kelle agendinimi ENSV MN-i j.a KGB-s oli O. Uno…

Valdo Pandi pärandi üksikasjalik eritlus → Isekiri: Pandi-paganad & aja-aganad & igavene Suur Vale

Read the rest of this entry »

Advertisements

Variasutused meil & mujal   3 kommentaari


Küsimus: Millise ühe ja sama organisatsiooni kaks kõige kuulsamat liiget Wikipedia järgi on Rein Lang ja Vladimir Žirinovski?

Vastus: mõlemad on KGB variasutuse Injurkolleegiumi (Injurkollegija) liikmed. See 1934 asutatud firma tegutseb edasi praegugi 40 advokaadiga Venemaal, hoides samas “kindlaid ajaproovile vastu pidanud sidemeid advokaadifirmadega Balti riikides…”

Mis on variasutuse mõte? Variasutuse ja sirmorganisatsiooni mõte on toimida tema poolt varjatava ühenduse hüvaks nõnda, et tema tegevust varjatud ühendusele ei omistataks. See ülevaade keskendub GONGOdele — valitsuse organiseeritud ja opereeritud valitsusvälistele organisatsioonidele — nii Külma sõja ajal kui hiljem. Edasi juhatavad lugejat sirmorganisatsioonide loeteluga viited.

Esimene osa: Venemaa variasutused meil ja mujal maailmas — loe edasi siit: Isekiri.Blogspot.Com/2010/12/venemaa-variasutused-meil-ja-mujal.html

Käsitlust leiavad: ABOP/ ANBOP, BI, CNSR, FAP, EELK, IDC, ICDISS, IINES, ISKRAN, KN/ EKN, NED, ND, RSUI, SSOD, SVR/ KGB, VÕK…

Teine osa: Variasutused NSV Liidus ja Balti riikides — loe edasi siit: Isekiri.Blogspot.Com/2010/07/variasutused-b-nsv-liidus-ja-balti.html

Siin on luubi all organisatsioonid: APN, ER, ETV, FLC, GAI/ RAI, KGB/ OGPU/ NKVD/ NKGB/ MGB, SORVVO, VAAP, VEKSA…

Usklike kimbutamisest 1980. aastate Eestis   2 kommentaari


Eesti kõige trotslikumate usklike ahistamise ja tasalülitamise üritused algasid hiljemalt 1970/1980-kümnendi vahetusel, ent kõige räigemad justiitsroimad sooritati järgneva kümnendi kestel. Repressioonides osales isegi Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, mille juhtkond oli KGB poolt infiltreeritud.

Nii juhtus näiteks 1984, so enne rahvusvaheliselt tuntud pastor Harri Mõtsniku kinnipanekut 1985. aastal, et EELK oli Mõtsniku eelnevalt Urvaste koguduse kirikuõpetaja ametist vabastanud, st jätnud tema kiriku poolt kaitsetuks, samuti ilma töö ja sissetulekuteta. Et aga KGB süüdistusmaterjali sekka sattus ka Mõtsniku kiri EELK peapiiskopile, kelleks oli juhtumisi KGB agent Ego, alias Edgar Hark, siis võib oletada, et saadetise teekond EELK Konsistooriumist KGB kohalikku kontorisse Pagari tänaval polnud ei pikk ega keeruline.

Sellest ja teistest juhtumitest loe lähemalt siit — Isekiri: Usklike kimbutamisest 1980-kümnendi Eestis ja vaata fotokoopiat KGB variasutuse Eesti Raadio Pressibüroo juhi Jüri Raudsepa ettekandest KGB-le siit