Hiinas läbi viidud küsitluses tunnistas kolmadik hiinlasi, et nad kõnniks tänavale kukkunud vanurist pigem mööda kui osutaks talle abi.

Raadio-86 teatas China Daily’le viidates, et Renmini Ülikool küsitles ligi 5000 inimest uurimaks reaktsioone mitmesugustele ühiskonnas ettetulevaile olukordadele. Üllatava vastuse sai küsimus, kuidas käitutaks, nähes kokku varisemas vanurit — 34% vastas, et jätaks pigem abi osutamata, ja neist 87% põhjenduseks abist hoidumisele oli hirm, et juhtunu pärast võidakse süüdistama hakata neid endid.

Vastused näitavad, et ühiskonnas süveneb usaldamatus, kommenteerisid Hiina RV teadlased oma uuringute tulemusi.

Mandri-Hiina tegelikkus näitab, et ka kõige väetimal sotsiaalsel segmendil — nagu seda on väikelapsed — ei ole Hiinas loota ei kaaskondsete abi ega armu. Näide Foshani turult, kus 19-st inimesest tervelt 18 kõndis—sõitis lihtsalt mööda auto alla jäänud maimikust…

Yue Yue juhtumi kohta lähemalt Isekirjas: Kommunistlikud zombid

Kohandamaks seadusetähte liiklustegelikkusega lihtsustati tänavu Liiklusseadust, hüljates endisi reegleid ja keeldusid, mille täitmist ei suudetud tagada. Samas vaimus lükkas Maanteeamet septembris 2011 käima kampaania eesmärgiga võrdustada algajaid sõidukijuhte kogenumatega. Seda küll formaalselt — kohustusliku vahtralehe-tähistuse minetamisega — mis pidavat liiklust veelgi ühtlustama.

Kampaaniat põhjendatakse eeskätt teiste liiklejate halvustava suhtumise jutuga — nagu ärgitaks vahtraleht kogenud kaasliiklejat näitama algajale oma üleolekut. See jutt on argumendina kergevõitu, aga kaalukas siiski vihjena alavääruskompleksile, mis reedab hundimoraali levikut kohalikus sõidukultuuri(tuse)s. Vahtralehega juht ei taha metsistuvas liikluskeerises välja paista ohvrina.

Edasi loe… Isekiri: Eesti liigub liikluskaose poole

Levada Keskuse (Levada Centr) küsitlused suhtumisest ülejäänud maailma näitavad, et Venemaa elanikud tunnetavad pigem välismaa vaenulikkust kui sõbralikkust. Ja mis veel hullem — tõik, et nad regulaarselt koostavad vaenlaste edetabeleid, viitab venelaste loomuomasele ksenofoobiale.

Vt Venemaale ebasõbralike ja vaenulikke välisriikide 2005… 2011. aasta koondtabelit ning loe kommentaari Isekirjas: Venemaa verivaenlased ja igikestev blokaad!

Isekiri jälgib Andres Jõesaare süüasja kulgu, kuna süüteost möödunud 3 kuud on juba näidanud, et uurimine käsi-käes avalik-õigusliku meediaga loodab ilmselt, et asi ununeb või vähemalt ähmastub üldsuse mälus. On’s see keeruline, kui Jõesaare enda käes on jätkuvalt avalik-õigusliku TV, raadio ja veebiportaalide ohjad?!

Isekiri on vahepeal võrrelnud Jõesaare juhtumit Duisburgi linnapea Sauerlandi omaga (vt Jõesaar & Sauerland avalikkuse kohtu ees) Saksamaal. Nende ühine joon on selles, et kumbki mees ei mõistnud õigel ajal avalikust ametist tagasi astuda, vastupidi — mõlemad püüavad pead liiva alla peita ega mõista avalik-õigusliku ametiga kaasneva vastutuse eripära. Nad rakendavad ametikoha eelised pigem asja uurimise või kajastamise mõjutamiseks.

Kuid muidugi on ka erijooni: näiteks lakkamatu meeleavaldamine linnapea tagasiastumiseks Saksamaal, samas kui Eesti “avalikkuse suur huvi” ERR-i juhi kriminaalasja kulgemise vastu piirdub kord kuus prokuratuuri kõneisikute tülitamisega Õhtulehe ja Delfi.EE ajakirjanike poolt. Preagune seis näitab, et Riigiprokuratuur ei tea midagi ka ekspertiisitulemuste käekäigust. Vahest on need paberid selle ajaga juba ära kadunud?

Loe teisigi sama teemat puudutavaid postitusi: Eesti Meel: Rooliroimari hooaeg ERR-is, Isekiri: Jõesaare sada päeva — ilma kahtluseta, Isekiri: Dexter ja haige ühiskond, Hajameelne: süda töötab kohtutaktis, Paul-Eerik Rummo: Kuidas muuta inimest…

Nüüd on Dexter esimest korda ise roimarina ametliku kahtluse all. Objektiivselt võttes alusetult, subjektiivselt aga, see on Dexteri enda arust, täie õigusega. Nõnda et ta arvab koguni sobimatuks oma naise matustele ilmuda… Märk süümekast… Vähemalt sotsiaalselt tervistav! Loe ja vt lisaks siit

Eesti kõige trotslikumate usklike ahistamise ja tasalülitamise üritused algasid hiljemalt 1970/1980-kümnendi vahetusel, ent kõige räigemad justiitsroimad sooritati järgneva kümnendi kestel. Repressioonides osales isegi Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, mille juhtkond oli KGB poolt infiltreeritud.

Nii juhtus näiteks 1984, so enne rahvusvaheliselt tuntud pastor Harri Mõtsniku kinnipanekut 1985. aastal, et EELK oli Mõtsniku eelnevalt Urvaste koguduse kirikuõpetaja ametist vabastanud, st jätnud tema kiriku poolt kaitsetuks, samuti ilma töö ja sissetulekuteta. Et aga KGB süüdistusmaterjali sekka sattus ka Mõtsniku kiri EELK peapiiskopile, kelleks oli juhtumisi KGB agent Ego, alias Edgar Hark, siis võib oletada, et saadetise teekond EELK Konsistooriumist KGB kohalikku kontorisse Pagari tänaval polnud ei pikk ega keeruline.

Sellest ja teistest juhtumitest loe lähemalt siit — Isekiri: Usklike kimbutamisest 1980-kümnendi Eestis ja vaata fotokoopiat KGB variasutuse Eesti Raadio Pressibüroo juhi Jüri Raudsepa ettekandest KGB-le siit