Archive for the ‘Saksamaa’ Tag

RFE|RL-i tähised   Leave a comment


Selle raadio eesti programm oli üks Külma sõja lõpu tõhusamaid saavutusi.

Artiklit Vabadusraadiost võib võtta aga Eesti Päevalehe (Delfi.EE) tööõnnetusena. Pealkirja sõnavalik on punanõuklik ja sisu on risustatud (tõmmisel oranžiga toonitatud) mõtte- ja faktieksimuste, ka lausjamaga.

Hämmastav on Radio Liberty leedu, läti ja eesti toimetuste enam-vähem ühise alguse vigane sokutamine aastasse 1976 Eesti Päevalehe muidu ontlikul EV100-ajaskaalal. Selle aasta kronoloogias tähistatud 5 ajaloohetke 8-st võiks tõesti kaudselt panna Müncheni raadiotoimetuse — täpsemalt tema teabetöö esimese täisaasta evitud eeliste — arvele. Nimelt kuna neid sündmusi, jah, kajastas RFE|RL ja mitte Eesti (NSV) punasse ropagandaali uppuv massimeedia.

Kui leppida aastaga 1976 kui tähisega Müncheni raadio eesti saadete ajaloos, siis massimeediumina nii Ameerika, Euroopa, NSVL-i kui ka Eesti olude tegeliku vahendamise tõttu. Samas tuleks peale katsesaadete juunist augustini ja igapäevaste saadete alguse septembris ■ 1975 esile tuua järgmised rõhutamist väärt tärminid ja ajalõigud.

■ 1984 viidi eesti, läti ja leedu toimetused RL-ist üle RFE-sse, millega kaasnes muude eeliste (eestkätt poliitilise) kõrval ka selline töövõit, nagu oma ♡ eesti asjatundja ametikoha loomine raadio uurimisosakonda. Alul sai selle koha Toomas Hendrik Ilves, tema järel Riina Kionka

Vaba Euroopa Raadio eesti toimetusel algas 1980-kümnendi keskel seega oma siirdeaeg, sobival ajaloolisel hetkel ja senisest mitmekülgsema võimega jälgida ja kajastada eestlaste rolli sovetiimpeeriumi lagunemise protsessis. Aasta ■ 1986 lõpust intensiivistas N Liit RFE|RL-i saadete kuulamise segamist kuni ringhäälingu elektroonilise summutamise üldise peatamiseni novembris ■ 1988.

■ 1993 tõi RFE-le pöördelise siirdeaja järel objektiivsete olude rahunedes ka toimetuslikku stabiilsust. Eesti saadete ohjad võttis üle Peeter Kopvillem, kes viis lõpule Külma sõja järgse pereheitmise koos toimetuse kolimisega Münchenist Prahasse ■ 1995.

Vabadusraadio|Raadio Vaba Euroopa eesti toimetuse esimene juht juunist 1975 peale oli siiski Jaan Pennar ning viimaseks jäi Villu Känd. Ühes eesti, läti ja leedu saadetega lõpetati aastavahetuse ■ 20032004 aegu ka slovakkia-, bulgaaria-, horvaadikeelsed saated.

20170515_121113

Lauri Tankler (EPL 12.5.2017)

Advertisements

Berliini müür ja Laulev revolutsioon   Leave a comment


Kommunistid kuulutasid Berliini müüri teatavasti “kaitsevalliks fašismi vastu” (antifaschistischer Schutzwall). Selle propagandistlikult näivtõeliku sildi taha varjati rahvuslikku traagikat. Peale inimeste vaba voolu peatas Berliini müür ka aja.

Müür toimis 28 aastat, kaks kuud ja 28 päeva, pikendades DDR-i agooniat ning hoides idasakslasi kinni kommunistlikus vanglas… Kuni 1989 aasta 9. novembrini. Berliini müüri langust võib lugeda Saksamaa antikommunistliku revolutsiooni üheks kulminatsiooniks. Revolutsioon algas Leipzigi esmaspäeva-liikumisest, kui seal nädala alguse regulaarsete kogunemistega protestiti valimisvõltsingute vastu. Leipzigi liikumine paisus 1989. aasta oktoobris massimiitinguteks, mis levisid üle Ida-Saksamaa. Aasta hiljem Saksamaa ühines.

Kui Berliini müüri murti esimesed augud, ilmnes koheselt Eesti “laulu-revolutsioonääride” mahajäämus. Eesti NSV liidrid Vaino Väljas, Arnold Rüütel ja Indrek Toome olid vahetult enne seda, 1989. aasta 7. novembril, andnud avalikult au NSV Liidu relvajõududele, st sovetiokupantide paraadile. Ja vahetult pärast Berliini müüri langust, 10. novembril kogunes ENSV Ülemnõukogu arutama hinnanguid ENSV nukuparlamendi esmakoosseisu N Liitu “astumise” otsusele, st 22. juulil 1940 vormistatud Eesti vägivaldsele inkorporeerimisele. Et see polnud ikkagi “eesti rahva vaba tahte avaldus” — sellest saadi aru alles 12. novembril 1989. Eesti sai taas iseseisvaks paar aastat hiljem, alles siis, kui kõik NSV-d laiali jooksid.

PriiusBaltimaadeleBerliini müüri Lääne-külg meelitas poliitilisi tänavakunstnikuid. Värvitöid tehti reeglina öösel ja fotosid — järgmisel päeval. Kuid ühel suveööl peaaegu samaaegselt Laulva revolutsiooniga valmis grafiti koos värvivärske fotojäädvustusega: «Priius Balti riikidele — Eesti, Läti, Leedu!»

Veel Berliini müüri ajaloost Isekiri: Poolsajand Berliini müüri varjus

Ühes Saksa Lainega vaibub osa teabevabadust   1 comment


Saksa Laine (Deutsche Welle) lõpetas tänasest ringhäälingu- ja veebisaated vene keeles. Nii kadus lühilainelt viimane ametlik välishääl Läänest, mis Kremli Külma sõda vastustades venelasi vaba teabevooluga kostitas. Põhjalikult Saksa Laine uuest idapoliitikast — Isekiri: vene eeter ilma Saksa Laineta.

Sellega üllatused ei piirdu. Saksamaa ametlik välisraadio lahkub ka ülejäänud Euroopa ning Ameerika eetrist. Ja see kuulutab juba globaalse eetrimeedia lõpu lähenemist.

Saksa Laine märguanne on globaalse tähendusega — kuna sakslased andsid teistele eeskuju digitaalsete kauglevisaadete (Digital Radio Mondiale — DRM) katsetamisel. Sakslaste loobumine ses suunas edasi üritamast süvendab üldist käegalöömise meeleolu terrestriaalsete digisaadete valdkonnas. Seni oli digituleviku väljavaade pikendanud ka lühilaine elulootust.

Ka tekkis üleilmne auditoorium koos tegeliku, operatiivselt informeeritud rahvusvahelise üldsusega, mäletatavasti 2 maailma-sõja vahel — tekkis tänu ja just lühilaine-saateile. Kuid nüüd, enam kui 80-aastast globaalse uudis(te)himu rahuldamise järel on lühilaine, niisiis, sama hästi kui maha kantud.

Me teame muidugi, mis asemele tuleb: mikrolaineid rakendav tasku-, kaabel- ja kosmoseside. Teisisõnu — meediumid, mida soovi korral saab totaalselt kontrollida. Kontrollimatu levi on kaalukaim argument lühilaine-saadete säilitamise kasuks.

Lineaarmeediumide arvel kokkuhoitud raha mahutab Saksa Laine nüüdsest uue meedia valdkonda. Selline kulutuste nihutamine tarbijale ning panustamine nutitelefone ja veebi kasutavale auditooriumile võib osutuda aga koonerdamiseks. Eriti kui loodetava kokkuhoiuga taganetakse läänelike väärtuste kaitsest neis maailma-osades, kus pole tagatud ei interneti taskukohasus ega vabadus.

Kellele meeldib Stirlitz?   Leave a comment


Eesti TV põhikanalile ETV-1 jõudis 8. juunil 2011 sarja «Seitseteist kevadist hetke» kärbitud ja koloreeritud variant. Keskealised ja vanemad eestlased teavad seda filmi oma käest, kui see veel must-valge oli. Vene ajal näidati seda korduvalt. Max Otto von Stirlitzi vaimustust 1970. aastate Eestis nagu ei mäleta.

Mõni vanem vaataja meenutab, et vaatas seda tükati ja arvab et… “Nüüd vist samuti, kui peale juhtun. Kas konkreetset filmijagu lõpuni, ei seda ei tea.”

Omaette küsimus, kuidas võtavad eesti noored vastu seda omaaegset vene kultusfilmi.

Miks ETV-1 seda üldse näitab? Vahest lihtsalt poliitilisest lapsemeelsusest. Isekirja hinnangul on too kunstiteos totalitaristlik. See rõhuv taak mõjub enamgi nüüdses, Stirlitzi-sarja uuendatud, ülevärvitud ning 3 tunni võrra lühendatud variandis.

Loe edasi… Isekiri: Gebisti värvilised unenäod

Venemaa vaimses blokaadis   1 comment


Levada Keskuse (Levada Centr) küsitlused suhtumisest ülejäänud maailma näitavad, et Venemaa elanikud tunnetavad pigem välismaa vaenulikkust kui sõbralikkust. Ja mis veel hullem — tõik, et nad regulaarselt koostavad vaenlaste edetabeleid, viitab venelaste loomuomasele ksenofoobiale.

Vt Venemaale ebasõbralike ja vaenulikke välisriikide 2005… 2011. aasta koondtabelit ning loe kommentaari Isekirjas: Venemaa verivaenlased ja igikestev blokaad!

Tähelepanuväärt punaraamat   1 comment


Tali—kevadisel hooajal 2011 ilmunud punateemalised raamatud. Isekirja edetabel:

  1. Ideaalteos, mis võinuks juba ammu eestlaste sulest ja Eestis ilmuda, aga ei… Tšehhi keeles ilmus raamat «Okupanti, táhněte domů!» (ek: Okupandid koju), kus Varssavi pakti 1968. aasta augustiinvasioonist räägivad leedu rahvusest okupandid… Isekirja ülevaade siin
  2. Jaan Laas «Teadus diktatuuri kütkeis: Eesti teadusest ja kõrgharidusest natsionaalsotsialistliku ja sovetliku teaduspoliitika raames» — ajaloolasest sinipoliitik ja endine E(NS)V TA majandusinstituudi teadusökonoomik Jaan Laas on üllitanud teedrajava uurimuse totalitarismiaja teadusest. Isekirja ülevaade
  3. Bengt Jangfeldt «Mäng elu peale: Majakovski ja tema lähikond» — maailma parim elulooraamat punapoeet Majakovskist nüüd ka eesti keeles! Isekirja ülevaade  ja Mihkel Kunnuse arvustus
  4. Boriss Sokolovi «Leonid Brežnev ja tema ‘kuldne ajajärk’» on hinnanguis tabav ja hea faktivalikuga tuumakas raamat LIB-st. Vt Isekirja arvustust siit
  5. Archie Brown «Kommunismi tõus ja langus» — raamat empaatiliselt ajaloolaselt, kes arhiivitarkusega ei piirdu.
  6. Leonid Mletšini «Brežnev» on seni kõige intriigiderikkam ja anekdootlikum eestikeelne teos LIB-st, mis Venemaal ilmus sarjas “Säravad elulood” (ЖЗЛ) Loe Isekirja arvustust või kuula Peeter Helme arvustust (27. V ERR-3/ 2.VI 2011 EE, nr 22, lk 46)
  7. Robert Service «Trotski» — mahukas elulooraamat sarjast “Inimene ja Ajalugu” järgib ajalookirjutuse peavoolu vasakpoolseid hoovusi. Vt Isekirja arvustust siit
  8. Virkko Lepassalu «Esimene Eesti: nomenklatuur Eesti NSV-s ja hiljem» — mainekas publitsist täheldab sovetiaegse ning praeguse ladviku samasust, ent esitab ka kontrollimata väiteid, loe arvustust siit
  9. Robert Service «Seltsimehed: Maailma kommunismi ajalugu» — raamat, kus kahjuks on enam kommunismi kui ajalugu.
  10. Helmut Roewer «Hammas hamba vastu: Saksamaa ja Nõukogude Liit Külmas sõjas» — kerglaseid tõlgendusi lähiajaloo faktidele, käsiraamatuks sobimatu, soovitav vaid kriitilise meelega lugejatele… Kahe viimase raamatu pikemat arvustust vt siit
LIB

Leonid "Ajudepuuderdaja" Iljitš NSV Liidu Kesktelevisioonis (CTV 1979)

Kapo — tegevusetus teotab ja nimi rikub riigimainet   1 comment


Iga aasta saab Eestis mõni salaluure- või teenistustega seotud isik presidendilt autasu (vt Kapo presidendi…) Hiljem võib selguda, et austati EV vastu töötanud tegevspiooni ja/või endist KGB-nuhki. Nii oli lugu Herman Simmiga. See oli kellegi konkreetne prohmakas ja kellegi tegemata töö. Ei pea kolme korda arvama, kelle…

Kadriorus salatseti pärastpoole, kelle soovil Arnold Rüütel teda veebruaris 2006 autasustas. Presidendi kantselei hinnangul (seda juhtis aga Rainer Saks — samuti kõrge salateenistuja) toonuks selle paljastamine kahju EV-le. Nii samastati Simmi ordeni-kandidaadiks esitanud salaamet(nikud) jälle liigagi ennatlikult terve riigiga.

Tänavu kevadeks 2011 tõmbas Kapo joone alla KGB — sovetiaegsete julgeolekutöötajate ja -agentuuri — avalikustamisele. See 15 aastat pikkamisi ja vaevalt sujuv protsess pakkus Kapo koosseisule õige vähe pinget:

  • Töö oli maksimaalselt 1/4 ametikoha koormusega.
  • Avalikustati keskmiselt 43 gebisti aastas = üksainuke 1,2 nädala tagant.
  • Paljastati kokku vähem kui 1/10 KGB Eestis tegutsenud koosseisu.
  • Vt statistikat blogis Eesti Meel: … KGB-kirbutsirkuse resümee

Kapo jt salaametkonnad (Vikipeedia)

Halva uudise kommentaari uba: KGB paljastamist katkestades langeb Kapo vabaduse kindlustaja roll ja maine Eestis. See on tõsine asi ja võib tulevikus kätte tasuda. Tunda on ka riigi rahvusvahelise maine jätkuvat õõnestust. Ja see algas juba salapolitseile kohatu nime panekuga… Kas ei ole äkki tegu järjekindla gebistliku vm sabotaažiga?

Haritud inimest, samuti kui iga juuti, mustlast jt pruuni totalitarismi ohvreid või nende omakseid, paneb KAPO-brändi toomine meie julgeoleku-poliitikasse EV-d seostama Euroopa XX sajandi eriti jubetute mälestustega. Kapod olid Suur-Saksamaa koonduslaagrites need, kes omasuguseid, õnnetuid kaasvange, vaenata ja tappa aitasid, nii kutsuti nn kamraadipolitseinikke, saksa keeles Kameradschaftspolizei liikmeid…

Kapo nime kannab ka tuntud olmeparasiitide tõrjevahend. Selle Kapo toime on vist aegunud ega aita enam KGB-tarakanide vastu, kes nüüdsest võivad meie põranda- ja seinapragudes vabalt pesitseda…
Edasi siit: Uus mainelöök allapoole vööd

Lisa Isekiri: Eesti riik sai vastu magu