Archive for the ‘Gorbatšov’ Tag

RFE|RL-i tähised   Leave a comment


Selle raadio eesti programm oli üks Külma sõja lõpu tõhusamaid saavutusi.

Artiklit Vabadusraadiost võib võtta aga Eesti Päevalehe (Delfi.EE) tööõnnetusena. Pealkirja sõnavalik on punanõuklik ja sisu on risustatud (tõmmisel oranžiga toonitatud) mõtte- ja faktieksimuste, ka lausjamaga.

Hämmastav on Radio Liberty leedu, läti ja eesti toimetuste enam-vähem ühise alguse vigane sokutamine aastasse 1976 Eesti Päevalehe muidu ontlikul EV100-ajaskaalal. Selle aasta kronoloogias tähistatud 5 ajaloohetke 8-st võiks tõesti kaudselt panna Müncheni raadiotoimetuse — täpsemalt tema teabetöö esimese täisaasta evitud eeliste — arvele. Nimelt kuna neid sündmusi, jah, kajastas RFE|RL ja mitte Eesti (NSV) punasse ropagandaali uppuv massimeedia.

Kui leppida aastaga 1976 kui tähisega Müncheni raadio eesti saadete ajaloos, siis massimeediumina nii Ameerika, Euroopa, NSVL-i kui ka Eesti olude tegeliku vahendamise tõttu. Samas tuleks peale katsesaadete juunist augustini ja igapäevaste saadete alguse septembris ■ 1975 esile tuua järgmised rõhutamist väärt tärminid ja ajalõigud.

■ 1984 viidi eesti, läti ja leedu toimetused RL-ist üle RFE-sse, millega kaasnes muude eeliste (eestkätt poliitilise) kõrval ka selline töövõit, nagu oma ♡ eesti asjatundja ametikoha loomine raadio uurimisosakonda. Alul sai selle koha Toomas Hendrik Ilves, tema järel Riina Kionka

Vaba Euroopa Raadio eesti toimetusel algas 1980-kümnendi keskel seega oma siirdeaeg, sobival ajaloolisel hetkel ja senisest mitmekülgsema võimega jälgida ja kajastada eestlaste rolli sovetiimpeeriumi lagunemise protsessis. Aasta ■ 1986 lõpust intensiivistas N Liit RFE|RL-i saadete kuulamise segamist kuni ringhäälingu elektroonilise summutamise üldise peatamiseni novembris ■ 1988.

■ 1993 tõi RFE-le pöördelise siirdeaja järel objektiivsete olude rahunedes ka toimetuslikku stabiilsust. Eesti saadete ohjad võttis üle Peeter Kopvillem, kes viis lõpule Külma sõja järgse pereheitmise koos toimetuse kolimisega Münchenist Prahasse ■ 1995.

Vabadusraadio|Raadio Vaba Euroopa eesti toimetuse esimene juht juunist 1975 peale oli siiski Jaan Pennar ning viimaseks jäi Villu Känd. Ühes eesti, läti ja leedu saadetega lõpetati aastavahetuse ■ 20032004 aegu ka slovakkia-, bulgaaria-, horvaadikeelsed saated.

20170515_121113

Lauri Tankler (EPL 12.5.2017)

Berliini müür ja Laulev revolutsioon   Leave a comment


Kommunistid kuulutasid Berliini müüri teatavasti “kaitsevalliks fašismi vastu” (antifaschistischer Schutzwall). Selle propagandistlikult näivtõeliku sildi taha varjati rahvuslikku traagikat. Peale inimeste vaba voolu peatas Berliini müür ka aja.

Müür toimis 28 aastat, kaks kuud ja 28 päeva, pikendades DDR-i agooniat ning hoides idasakslasi kinni kommunistlikus vanglas… Kuni 1989 aasta 9. novembrini. Berliini müüri langust võib lugeda Saksamaa antikommunistliku revolutsiooni üheks kulminatsiooniks. Revolutsioon algas Leipzigi esmaspäeva-liikumisest, kui seal nädala alguse regulaarsete kogunemistega protestiti valimisvõltsingute vastu. Leipzigi liikumine paisus 1989. aasta oktoobris massimiitinguteks, mis levisid üle Ida-Saksamaa. Aasta hiljem Saksamaa ühines.

Kui Berliini müüri murti esimesed augud, ilmnes koheselt Eesti “laulu-revolutsioonääride” mahajäämus. Eesti NSV liidrid Vaino Väljas, Arnold Rüütel ja Indrek Toome olid vahetult enne seda, 1989. aasta 7. novembril, andnud avalikult au NSV Liidu relvajõududele, st sovetiokupantide paraadile. Ja vahetult pärast Berliini müüri langust, 10. novembril kogunes ENSV Ülemnõukogu arutama hinnanguid ENSV nukuparlamendi esmakoosseisu N Liitu “astumise” otsusele, st 22. juulil 1940 vormistatud Eesti vägivaldsele inkorporeerimisele. Et see polnud ikkagi “eesti rahva vaba tahte avaldus” — sellest saadi aru alles 12. novembril 1989. Eesti sai taas iseseisvaks paar aastat hiljem, alles siis, kui kõik NSV-d laiali jooksid.

PriiusBaltimaadeleBerliini müüri Lääne-külg meelitas poliitilisi tänavakunstnikuid. Värvitöid tehti reeglina öösel ja fotosid — järgmisel päeval. Kuid ühel suveööl peaaegu samaaegselt Laulva revolutsiooniga valmis grafiti koos värvivärske fotojäädvustusega: «Priius Balti riikidele — Eesti, Läti, Leedu!»

Veel Berliini müüri ajaloost Isekiri: Poolsajand Berliini müüri varjus

Castledeni raamat maailma mõjutanud sõdadest ja lahkhelidest   Leave a comment


Tänapäevalt on jõudnud meieni selle autori teoste järgmised eestindused:
«Sündmused, mis muutsid maailma» (2008, 448lk)
«Inimesed, kes muutsid maailma» (2009, 360lk)
«Konfliktid, mis muutsid maailma» (2011, 454lk)
Viimase hind on muide 19€, kuna ingliskeelset originaali (2008, 512lk) saab ka kõigest 7€… 13€ eest.

Ei ole Rodney Castledeni eelnevaid raamatuid lugenud, kuid selle viimasega võinuks autor küll paremini toimida, kui oleks püüdnud tõsiasju säästa, jättes need ideoloogia-mikserist läbi laskmata. Ka fakte on Castledeni raamatus kohelnud hooletult. «Konfliktid…» on üle hinnatud ja kallivõitu raamat. Soovitan lugeda suure ettevaatusega. Loe edasi… Isekiri: Külma sõja portree

Usklike kimbutamisest 1980. aastate Eestis   2 kommentaari


Eesti kõige trotslikumate usklike ahistamise ja tasalülitamise üritused algasid hiljemalt 1970/1980-kümnendi vahetusel, ent kõige räigemad justiitsroimad sooritati järgneva kümnendi kestel. Repressioonides osales isegi Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, mille juhtkond oli KGB poolt infiltreeritud.

Nii juhtus näiteks 1984, so enne rahvusvaheliselt tuntud pastor Harri Mõtsniku kinnipanekut 1985. aastal, et EELK oli Mõtsniku eelnevalt Urvaste koguduse kirikuõpetaja ametist vabastanud, st jätnud tema kiriku poolt kaitsetuks, samuti ilma töö ja sissetulekuteta. Et aga KGB süüdistusmaterjali sekka sattus ka Mõtsniku kiri EELK peapiiskopile, kelleks oli juhtumisi KGB agent Ego, alias Edgar Hark, siis võib oletada, et saadetise teekond EELK Konsistooriumist KGB kohalikku kontorisse Pagari tänaval polnud ei pikk ega keeruline.

Sellest ja teistest juhtumitest loe lähemalt siit — Isekiri: Usklike kimbutamisest 1980-kümnendi Eestis ja vaata fotokoopiat KGB variasutuse Eesti Raadio Pressibüroo juhi Jüri Raudsepa ettekandest KGB-le siit