Archive for the ‘inimesed’ Tag

Eesti valik — neostalinism!?   Leave a comment


Mis on idapiiri uutmise sõnum? Mida keegi ka ei räägiks, Eesti pooldab Venemaa võimuladviku totalitaarset, neostalinistlikku valikut.

Külma sõja järgsed ulmad peaks ju läbi olema! Aasta 2014 järjekordne äratus ja selgelt eristunud ponnistused koondamaks apokalüptiliste suundumuste vastu tsiviliseeritud maailma ühisrinnet, milles me riik Läände joonduks, on Eestile nagu jumalamärk ja ootamatu taevakink. Kummati tahab Eesti neid  tühistada just oma, kodukootud reaalpoliitikaga. Legitimeerime idanaabriga kahtlasi pakte sõlmides türanni ja naaberriikide territoriaalse tervikluse paadunud rikkujat… Vaat mis on Eesti välispoliitika ideaal! Ja kust see tuleb?

Isekiri on osutanud Putini režiimile kui halvimale variandile nii Venemaa kui tolle naabrite käekäigus juba ammu. Stalini roimi õigustaval ja massimõrva abil võimu koondajal ei jää üle poliitilisi väljavaateid peale lõputu korrakõvenduse (järelmiks našism) ning permanentse ekspansiooni (imperialism). Ei rahvuslaste ega sõjaväehunta pääs Kremli poleks täna hullem sellest värvitust nuhist, Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) majorist, kes võimu usurpeerides ainuisikuliselt evis korraga miljardäri, isevalitseja ning tuumakohvri peremehe rollid. Mitte üle-, vaid alapakkumine on ütelda: putinistlik VF on Kurjuse impeeriumi reainkarnatsioon. Antisotsiaalsete sidemete, komplekside ja puntras psüühikaga VVP on manamas sovetipärimuslikku kurjust hukutavasse valemisse terve planeedi jaoks.

Niisiis, näime küll NATO lennukeid, USA brigaade, soomukeid ja tanke, lõpuks tuumaheidutust ootavat… Kuid panused luhtuvad, lootus läheb liiva ning Putini-vastane retoorika Eesti esindajate suus on sisutu sõnamulin, kui see kõik panna 18. veebruaril 2014 Moskvas sündinud pakti valgusse.

RuutTimeAastaPersoon2007Putin

Eesti idapiiri uuendamise alus, nagu varem täheldatud, on Stalin—Putin—Paeti pakt (SPPP —>), mis omakorda kroonib MRP tagajärgi.

Kuna EV välisministeerium idapiiri läänepoole nihutava lepete paketi taas parlamenti viis, ning kui viimane need tõesti ratifitseerib, siis saavutab Stalini ekspansiooni- ja koloniaal-poliitika oma eesmärgid Eesti osas pea ideaalkomplektis.

I. Eesti minetaks EW ainsa eheda võidu — oma diplomaatide maailma-poliitilise saavutuse — Tartu rahulepingu ja põhiseadusliku idapiiri.
II. Eesti riik taanduks õigusliku järjepidevuse aluselt, samas legitimeerides Eesti NSV…
(a) tunnistades, et EW on vabal tahtel ja välise sunnita astunud NSVL-i…
(b) kinnitades, et tänane Eesti ongi ENSV õigusjärglane…
(c) andes õigustuse sovetlikule anastuse, invasiooni ja okupatsiooni ja nendega kaasnenud kahjudele jm järelmeile Eestis, kus NSV Liit justkui ei rikkunudki rahvusvahelist õigust…
(d) tunnustades sovetiaja kolonistide (muulaste, elanikkonna kolmandiku) õigust otsustada põlisrahva tuleviku üle ja määrata Eesti riigi käekäiku.

Lühidalt: Vabadussõja tulem Tartu Rahu+Piirilepingu näol, samuti vastupanu okupatsioonidele ja pagulaskonna välisvõitlus omariikluse taastamisel kaovad mitte üksnes ajaloo prügimäele, kus palju sellest ju paistab olevatki, vaid otse sügavasse ja märga hauda! Eks ole, oivaline kink aprillimässu+maiparaadide korraldajale! Pealegi maksame “kaotatud Vabadussõja” reparatsioone:

• loovutame Narva ja Soome lahe majanduslikult olulise mereala…
• laseme Narva jõe kogu hüdroenergia allavoolu…

Narva elektrijaama düüside veetaseme reguleerimise “usaldame” samuti suuremeelselt idakalda uuele õiguspärasele omanikule… Hoob, et moskoviidid saaks meid edaspidi veel millegagi pitsitada. Kas pole äraandmisel lõppu?!

Küsiks üle ja mõtleks veelkord, kes on need isikud, kes võõrhuve järgides juba veerand sajandit on piiriuutmise asja valesuunda ajanud? Kas ainult hirmust tegid nad Eesti valiku putinistliku (neostalinistliku) piiri kasuks?

Piiriuutjate ja Tartu rahu matjate tegevust on alatasa katnud propagandatuli — petujutt Lääne müstilisest survest, olgu siis USA, Brüsseli, Berliini või NATO poolt. See on kauge kaarega tõiku eirav, rumal jobujutt, kuna Eesti piiriuutmisõhinas asjatajad ju igaühele näha. See on põhiliselt vene salateenistuse endise KGB (praeguse SRV-i) ja GRU agentuuride kavakindel töö ja täppi sihitud saavutus. Nonde Venemaa mõjuisikute jm agentide nimed on teada kõigile. Tolle tänamatu riigipiiri uutmise saab kokku võtta aga ühe sõnaga — reetmine.

Teame kah, miks ei ole riigireetmise vandenõu suvatsenud märgata EV kaitsepolitseiamet.

Simmi-efekt… —>

Kapo kohver ongi Venemaal.

Advertisements

Veema — märg koduplaneet   Leave a comment


Planeedi, mida inimkond enamasti peab Maaks, võiks ümber ristida. Õigem oleks seda nimetada Veeks. Palju parem kõla! Saaksime vähimagi grimassita, naeratades või pisut huuli torutades ütleda:

Eau… Wasser… Woda… Vand… Víz… D’acqua… Nước… 水… 물…

Viimast, jah, hääldab korealane: mull…

Vääram ei oleks ka nimetus veekera või Vee-Maa. Ehk siis voolujooneline variant Veema.

Olemata kalade ega muu, meist märjemat kodu või miljööd nautiva Vee-elanikkonna suuvooder, võiksime siiski tunnistada, et suurem osa (71%) nn maakera on merede ja ookeanide all. Lisaks järved, jõed, allikad, kanalid, sood. Ja kõik muud veekogud, mis meid H2O-ga ümbritsevad, ehkki vahel vähem vedelal kujul, k. a see kiiskav-valge kristallvammus, mis Veema nabade ja kõrgemate nibude peal laigutab. Ja lõpuks kogu Veemat sinetusega kattev atmosfääri ilmaloor, milleks on taas H2O-gaas.

Vesi kuldne, sinav vesi,

oled kõige elu esi,

oled elu nagu valgus,

oled püha kõige algus…

Villem Ridala “Vesi kuldne”

Eks me isegi ole parajalt tahked H2O-kogud. Nagu seisab ühe noorendust tõotava veepudeli reklaamis: vesi on elu ja elu on vesi. Sest inimese koostises on 65-95% vesi. Eksisteerimegi pigemini vedelas olekus ja anname vastavalt vahetu ümbruse peegeldust. Tõuseme, mõõname, lainetame üheskoos. Ja alles tormihoost rahunedes saame ehedaks üheks oma kõiksuse terviklikkuses — inimkond samamoodi kui maailmameri. Tundmaks või taipamaks seda, ei pea olema ilmatu tark ega luuletaja. Aga luuletaja ütleb selle välja, paneb selle kirja enne teisi.

Vett endas ja enda ümber eitada on silmitult rumal, vale ja mõtlematu. Siin on Joseph Brodsky — kes on võrrelnud inimest vesimärgiga — hinge juurde viiva veetee avaja.

Brodsky: Water equals time and provides beauty with its double. Part water, we serve beauty in the same fashion./ Vesi võrdub ajaga ja on ilu kordaja. Meie osalt veest seisnedes teenime ilu samal moel.

Miks inimene, Homo sapiens sapiens — Mõtlev vesi! — on ikka maa külge klammerdunud ja hoidnud end veest, justkui lahustumise hirmus, kartlikult eemale?

Vesi rikub rõhtsuse põhimõtet, eriti öösel, kui tema pind meenutab teesillutist. Ükskõik kui tugev ei oleks su jalgealune asenduspind, tekk, vee peal oled mõnevõrra tähelepanelikum kui kaldal, tahe on rohkem stardivalmis. Vee peal, näiteks, ei saa kunagi olla nii hajameelne kui tänaval: jalad hoiavad sind ja su mõistust pideva kontrolli all, justkui oleksid mingi kompass.

Vt Joseph Brodsky, Vesimärk/ Watermark (1989)

Vesi teeb inimese elusamaks ja lisab meile füüsiliste olenditena väärikust. Mistap Brodsky armastas muist enim 3 linna. Kõik tema meelislinnad on uljad — enamikule (3/4) stiihiaist avatud metropolid: Peterburi, Venezia, New York. Kõik lasuvad praktiliselt või täienisti saarel ja SPb/Lng/Piiter suisa 101 saare peal.

Piiterist: “See on linn, kus üksildust taluda on kergem kui kuskil mujal — see linn on ise üksildane. (———) Vetikalõhnane meretuul on siin ravinud palju valedest, masendusest ja võimetusest rusutud südameid.”

Vt Brodsky “Ümberristitud linna reisijuht” kogumikus Täiel määral mitte keegi (Tln, 1991, lk 36) / “Guide to a Renamed City” (Joseph Brodsky, Less than one. NY, 1986, lk 568-586)

Maa eristab. Vesi samastab. Veema laulik on rääkinud.

Lisaks YouTube-video: Прогулки с Бродским/

Brodsky in Venice I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X.

Joseph Brodskyst veel: EestiMeel: Brodski Tartu või Tatrad

Isekiri: Vene saar või vahejaam

Posted 28. nov. 2011 by kaljuhlaid in Ilo, In English

Tagged with , , , , , ,

A new book about the Kremlin’s infowar   Leave a comment


“Russian media middlemen are actively trying to recruit mercenaries from among Russian-speaking journalists in neighboring Estonia to serve in their information war. (…) It would be wrong to say that this recruiting activity doesn’t produce any results. There are willing people who are prepared to make themselves available to the Russian information and propaganda structures. As a rule, these people are incompetent, unintelligent, and not qualified as journalists, but for lack of better material, recruiters for the Russian information war have to take what they can get.”

This is an excerpt from the book «Two-faced “Impressum”: The Anatomy of a Small Information War» by Oleg Samorodni.

Set into motion in 2008, the “International Media Club Impressum” was founded in Estonia, at the initiative of and with the support of the Russian newspaper Komsomolskaja Pravda, which has had a long existence. Samorodni himself is a former editor of the Northern European regional edition of this paper. Impressum’s purported reason for being was to invite prominent speakers once a month to engage the public on issues germane to the Russian community in Estonia. Early on, however, it became clear that Impressum’s task was purely propagandistic — practically all of the guest speakers were staunch Putinites.

Samorodni states that Impressum was also intended to help create a network of receptive Estonian journalists. This has thus far been a failure, but he also insists that the Russian-controlled media fill a void which the Estonian media have avoided.

The book contains a huge amount of fresh data on methods of influence and about the participants in this Kremlin- controlled information war, which extends from the Crimea to the Baltic with the help of the Russian Channel One (1TV — Pervyj Kanal), the First Baltic Channel, the Komsomolskaja Pravda newspaper and many others. Estonia is used as one example of many, in which the author reveals to us how the Russian propaganda and information war functions in the so-called “near abroad”.

Samorodni raamatust eesti keeles —>

Puna-Hiina ja zombid   1 comment


Hiinas läbi viidud küsitluses tunnistas kolmadik hiinlasi, et nad kõnniks tänavale kukkunud vanurist pigem mööda kui osutaks talle abi.

Raadio-86 teatas China Daily’le viidates, et Renmini Ülikool küsitles ligi 5000 inimest uurimaks reaktsioone mitmesugustele ühiskonnas ettetulevaile olukordadele. Üllatava vastuse sai küsimus, kuidas käitutaks, nähes kokku varisemas vanurit — 34% vastas, et jätaks pigem abi osutamata, ja neist 87% põhjenduseks abist hoidumisele oli hirm, et juhtunu pärast võidakse süüdistama hakata neid endid.

Vastused näitavad, et ühiskonnas süveneb usaldamatus, kommenteerisid Hiina RV teadlased oma uuringute tulemusi.

Mandri-Hiina tegelikkus näitab, et ka kõige väetimal sotsiaalsel segmendil — nagu seda on väikelapsed — ei ole Hiinas loota ei kaaskondsete abi ega armu. Näide Foshani turult, kus 19-st inimesest tervelt 18 kõndis—sõitis lihtsalt mööda auto alla jäänud maimikust…

Yue Yue juhtumi kohta lähemalt Isekirjas: Kommunistlikud zombid

Книга о холодной войне Кремля с Эстонией   Leave a comment


Российские медиапосредники активно пытаются вербовать наемников этой информационной войны среди русскоязычных журналистов Эстонии. (…) Было бы неверно утверждать, что подобная вербовочная активность не приносит никаких результатов. Желающие продаться, то есть пойти в услужение российским информационно-пропагандистским структурам, имеются. Но, как правило, это люди бездарные, глупые, неинтеллигентные, которых и журналистами-то назвать язык не поворачивается. Толку от них мало, но за неимением лучшего материала российские вербовщики информационной войны вынуждены довольствоваться отбросами. («Двуликий “Импрессум”. Анатомия маленькой информационной войны» — Таллинн, 2011, с 264)

2likijImpressum

Это отрывок из книги Олега Самороднего, бывшего журналиста “Комсомольской правды” и сотрудника медиаклуба “Impressum”.

На примере Эстонии он описывает функционирование русского информационного поля, российской пропаганды и информационной войны в ближнем зарубежье; приводится огромное количество свежих данных о методах влияния и влиятелях — участниках этой информационной войны, которая с помощью Первого Канала, региональных  выпуск “Комсомольской правды”, “МК” и множества др, простирается от Крыма и Молдовы до Балтии, от Риги и Таллина до москвовского Кремля.

«Уникальное значение книги, — по словам медиа-обозревателья Павла Иванова — в том, что люди, занятые в СМИ и медиа-бизнесе, получат возможность посмотреть на себя со стороны. Некоторые вещи, которые я заметил, были как откровение. Не скажу, с хорошей или плохой стороны.»

Эта книга полезна для каждого, кто заинтересован в сегодняшних российских СМИ и инфополитике.

Samorodni raamatust eesti keeles —>

Raamat külma sõja tandrilt   Leave a comment


Venemaa massiteabe vahetalitajad püüavad innukalt oma teabesõtta värvata palgasõdureid Eesti vene ajakirjanike seast… Oleks väär väita, et toimekal värbetööl pole tulemusi. Venemaa kihutustöö—infostruktuuride teenistusse ennast müüa soovijaid leidub. Aga reeglina on need inimesed nii andetud, rumalad, harimatud, et neid ei söandaks ajakirjanikuks pidadagi. Abi on neist vähe. Kui aga paremat võtta pole, tuleb teabesõdurite värbajatel Venemaalt rahulduda siin heitmetega.

See on katkend Oleg Samorodni venekeelsest raamatust «Kahepalgeline Impressum: Tillukese teabesõja anatoomia» (Tln, 2011, 264lk)

Raamat on kaunis köitev, ülevaatlik ja igale venemeediast ja poliitikast huvitujale ka akuutselt tarvilik. Sobib käsiraamatuks, mis lahkab asjatundlikult venekeelset teabelevi selle sajandi alguskümnendi Eestis ning toob ajakohaseid andmeid meie teabevälja mõjutusvõtteist ja mõjutajaist.

Raamatut eritleb ka Isekiri: Eesti partisanraadio ja Kremli infoatakk

Lisaks vt: variasutustest meil & mujal: Venemaa variasutused (A)

Vene saarest Ilvese—Aksjonovi järgi   Leave a comment


Vaade Eesti poole üle Peipsi järve (Konstantin Voutsen)

Saare kujund toimib eri rahvaste teadvusele erinevalt. Kui eestlastel jt mererahvastel on saared vabaduse, turvalisuse ja sõltumatuse sümboliks, siis venelasile kui suurele mandrirahvale seostub ‘saar’ väljapääsmatu üksinduse ja vangistusega.

Isekiri uurib lähemalt president Toomas H Ilvese augustis 2011 esitletud metafoori “vene saarest” Eestis. See Aksjonovilt laenatud ja valimisdebatil korduvalt kasutatud “Krimmi saare” kujundi kohaldamine Eestile on pinnapealne ja ropagandaali maiku üritus.

Edasi loe siit… Isekiri: Vene saar või vahejaam?

Lisa käsitletud vene kirjanike kohta… Ajastuse õnnistus: kuidas turustada sotsrealismi tuhmunud tähetolmu (Vassili Aksjonovist)

Isekiri: Sergei Dovlatov perlustratsioonist