Archive for the ‘sünnipäev’ Tag

RFE|RL-i tähised   Leave a comment


Selle raadio eesti programm oli üks Külma sõja lõpu tõhusamaid saavutusi.

Artiklit Vabadusraadiost võib võtta aga Eesti Päevalehe (Delfi.EE) tööõnnetusena. Pealkirja sõnavalik on punanõuklik ja sisu on risustatud (tõmmisel oranžiga toonitatud) mõtte- ja faktieksimuste, ka lausjamaga.

Hämmastav on Radio Liberty leedu, läti ja eesti toimetuste enam-vähem ühise alguse vigane sokutamine aastasse 1976 Eesti Päevalehe muidu ontlikul EV100-ajaskaalal. Selle aasta kronoloogias tähistatud 5 ajaloohetke 8-st võiks tõesti kaudselt panna Müncheni raadiotoimetuse — täpsemalt tema teabetöö esimese täisaasta evitud eeliste — arvele. Nimelt kuna neid sündmusi, jah, kajastas RFE|RL ja mitte Eesti (NSV) punasse ropagandaali uppuv massimeedia.

Kui leppida aastaga 1976 kui tähisega Müncheni raadio eesti saadete ajaloos, siis massimeediumina nii Ameerika, Euroopa, NSVL-i kui ka Eesti olude tegeliku vahendamise tõttu. Samas tuleks peale katsesaadete juunist augustini ja igapäevaste saadete alguse septembris ■ 1975 esile tuua järgmised rõhutamist väärt tärminid ja ajalõigud.

■ 1984 viidi eesti, läti ja leedu toimetused RL-ist üle RFE-sse, millega kaasnes muude eeliste (eestkätt poliitilise) kõrval ka selline töövõit, nagu oma ♡ eesti asjatundja ametikoha loomine raadio uurimisosakonda. Alul sai selle koha Toomas Hendrik Ilves, tema järel Riina Kionka

Vaba Euroopa Raadio eesti toimetusel algas 1980-kümnendi keskel seega oma siirdeaeg, sobival ajaloolisel hetkel ja senisest mitmekülgsema võimega jälgida ja kajastada eestlaste rolli sovetiimpeeriumi lagunemise protsessis. Aasta ■ 1986 lõpust intensiivistas N Liit RFE|RL-i saadete kuulamise segamist kuni ringhäälingu elektroonilise summutamise üldise peatamiseni novembris ■ 1988.

■ 1993 tõi RFE-le pöördelise siirdeaja järel objektiivsete olude rahunedes ka toimetuslikku stabiilsust. Eesti saadete ohjad võttis üle Peeter Kopvillem, kes viis lõpule Külma sõja järgse pereheitmise koos toimetuse kolimisega Münchenist Prahasse ■ 1995.

Vabadusraadio|Raadio Vaba Euroopa eesti toimetuse esimene juht juunist 1975 peale oli siiski Jaan Pennar ning viimaseks jäi Villu Känd. Ühes eesti, läti ja leedu saadetega lõpetati aastavahetuse ■ 20032004 aegu ka slovakkia-, bulgaaria-, horvaadikeelsed saated.

20170515_121113

Lauri Tankler (EPL 12.5.2017)

Radio Vaticana LXXX   Leave a comment


Kaheksakümmend aastat paavsti häält! Katoliku kiriku tarve kommunikeeruda kiriku liikmete ja muu ilmaga viis esimese maailmaraadio sünnini aastal 1931.

Ja Vatikani Raadio loojaks ei saanud seejuures keegi muu kui raadioleiutaja Guglielmo Marconi!

Marconi Vatikani raadios (filmikroonika 1931)

Kuidas Vatikanis sündinud rahvusvahelisse ringhäälingusse suhtuti Stalini aja Eestis, saab lugeda Isekirja põhiveebis.

Edasi… Isekiri: Vatikani Raadio LXXX

Tagasivaade Pärdi juubelikuule   2 kommentaari


Helilooja Pärt köitis Isekirja tähelepanu sel aastal mitmel korral. Siis kui ER-i Klassikaraadio kordas 5 aasta tagust saatesarja Arvo Pärdist (autor Immo Mihkelson). Ja Pärdi IV sümfoonia taasesituste puhul, mille esiettekanne toimus Los Angelesis jaanuaris 2009. Saatesarja võiks üllitada heliplaadil, kärpides ER-i enesekiitust, kordustealti autori omateksti, ja ehk parema pealkirjaga kui lihtsalt «Inimene ja muusika». Meeleldi ostaks siinkirjutaja tulevikus selle sarisaate salvestusega kuni 4-plaadise komplekti. Isekiri kordas ühtlasi (Kuulakem Arvo Pärti!) looja enda saatesõnu tema helivilja nautijaile:

“Oma muusikat võrdleksin puhta valgusega, kus kõik värvid on olemas. Ainult prisma võib selle valguse värvideks jagada ja värvid nähtavaks teha — see prisma võiks olla kuulaja hing.”

Posted 20. okt. 2010 by kaljuhlaid in Ilo, Raadio, Ringlevi

Tagged with , , , , , ,

Lumivalguke jt eesti inimesed   Leave a comment


Kas taevatähed võivad olla kuusnurksed? Selles raamatus küll. Siima Škopi 90. sünnipäeva puhul üllitas Tänapäev temanimelise eluloo-raamatu, milles graafik, raamatuillustraator ja plakatikunstnik Škop (sündinud 18. juunil 1920) kirjeldab käidud eluteed oma raamatupiltide + plakatite + perekonnafotode + mälestuskildude kaudu. Kui palju ses juudi päritolu “eesti inimeses” (Škopi väljend) ka ei hinnata realisti, kunstnikuna eelistas ta oma stiili lõplikule väljakujunemisele eksperimente. Ka see raamat on eksperiment. Kui realistlik on aga käesoleva pildiraamatu pakutav pilt? Kuigi Siima Škop ei ole teinud ka tagantjärele saladust, et ta on olnud tõsiusklik kommu, raamat seda siiski ei afišeeri. Sovetimeelsus kumab läbi aga mõnes kõrvalises detailis… Loe arvustust.

Posted 28. juuni 2010 by kaljuhlaid in Ilo, Lähiajalugu, Raamat

Tagged with , , , , , , ,

Pandi-preemiad & Vandi-teenijad   2 kommentaari


Kaks aastat järjest on ETV ja ER-i tähtsaim auhind läinud noorema põlvkonna ajakirjanikele (Mihkel Kärmas — Neeme Raud) Küsitav pole seejuures, kes Pandi-preemia pälvib, vaid see kurb tõsiasi, et Eesti riigieelarveline televisiooon ja ringhääling takerduvad igandeis ka preemiaid jagades. Küsimus on nimelt selles, kes oli Valdo Pant. Pandi-nimelise preemia jagamist iga-aastaseks muutes tehti sammuke aga õiges sihis. Auhind muutub nüüd rutiinsemaks ja laureaadiks satub tõenäosusteooria kohaselt järjest tähtsusetumaid publitsiste. Valdo Pandi legend on pseudosakraalsest staatikast ammu üle laetud ja vajaski maandamist tihemini kui keskeltläbi korra viisaastaku kohta. Samas on kahtlane, kas tulevased, sovetliku propaganda pärandist puutumatud laureaadid tahaks samastuda mõne — olgu Fritzu või Vanja tallalakkujaga — so mis tahes võõrvõimu teenriga… Loe edasi