Archive for the ‘külm sõda’ Tag

Midipropagandisti relvastus   Leave a comment


Ei sõjapropagandale!Esmalt selgitus, et Isekiri jagab vabameelset propaganda-kriitilist seisukohta, mis XX sajandil juurdus läänemaailmas ja passib ka eestlase olemusega. Nüüd püüab seda vaadet aga vaidlustada Philip M Taylori nuritõlkeline teos “Mõtterelv”…

Ent seda põnevam ongi raamatu “Munitions of the Mind/ Vaimne lahingumoon” ilmumine eesti teabevälja. Seejuures paistab ajaloodoktor Taylor olevat midipropagandist: ei loe propagandat heaks ega halvaks, vaid pelgaks meetodiks, mille taotluste—sihtide põhjalikku vaagimist ta on tarbetuks pidanud.

Taylor eirab ka propaganda tegemise tähtsaimat eeldust ja nimelt — usu olemasolu. Isekiri jagab erinevalt Taylorist veendumust, et usk ja propaganda olid ja on lahutamatud.

“Mõtterelv” nimetusena on originaali, ingliskeelse pealkirja “Munitions of the Mind” mõtet ahendav, tähendades pigem ‘tapariista kujutlust’ kui miskit enamat. Nii ei ole “mõtterelv” isegi vahend, vaid kõigest idee või unistus vahendist. Seevastu algupärane pealkiri hõlmab semantiliselt nii vahendit (relva mõjutamaks vaimu, teadvust või meelsust) kui ka laskemoona (teadmisi, vaimuvara, kogemusi, võtteid), milleta iga relv oleks kasutu. Inglise sõna munitions tähendab mitut asja (eraldi või) korraga: relvi e kaitse- e lahinguriistu, -varustust, laske- jm sõjamoona, -ladusid ja -taristut (lad munitio = kindlustus).

Pikemat sisueritlust koos arvustusega võib lugeda Isekirjas: Mõtterelv ja külm sõda

Kes on midipropagandist, vt Isekiri: Sotsiaalne propaganda

A new book about the Kremlin’s infowar   Leave a comment


“Russian media middlemen are actively trying to recruit mercenaries from among Russian-speaking journalists in neighboring Estonia to serve in their information war. (…) It would be wrong to say that this recruiting activity doesn’t produce any results. There are willing people who are prepared to make themselves available to the Russian information and propaganda structures. As a rule, these people are incompetent, unintelligent, and not qualified as journalists, but for lack of better material, recruiters for the Russian information war have to take what they can get.”

This is an excerpt from the book «Two-faced “Impressum”: The Anatomy of a Small Information War» by Oleg Samorodni.

Set into motion in 2008, the “International Media Club Impressum” was founded in Estonia, at the initiative of and with the support of the Russian newspaper Komsomolskaja Pravda, which has had a long existence. Samorodni himself is a former editor of the Northern European regional edition of this paper. Impressum’s purported reason for being was to invite prominent speakers once a month to engage the public on issues germane to the Russian community in Estonia. Early on, however, it became clear that Impressum’s task was purely propagandistic — practically all of the guest speakers were staunch Putinites.

Samorodni states that Impressum was also intended to help create a network of receptive Estonian journalists. This has thus far been a failure, but he also insists that the Russian-controlled media fill a void which the Estonian media have avoided.

The book contains a huge amount of fresh data on methods of influence and about the participants in this Kremlin- controlled information war, which extends from the Crimea to the Baltic with the help of the Russian Channel One (1TV — Pervyj Kanal), the First Baltic Channel, the Komsomolskaja Pravda newspaper and many others. Estonia is used as one example of many, in which the author reveals to us how the Russian propaganda and information war functions in the so-called “near abroad”.

Samorodni raamatust eesti keeles —>

Книга о холодной войне Кремля с Эстонией   Leave a comment


Российские медиапосредники активно пытаются вербовать наемников этой информационной войны среди русскоязычных журналистов Эстонии. (…) Было бы неверно утверждать, что подобная вербовочная активность не приносит никаких результатов. Желающие продаться, то есть пойти в услужение российским информационно-пропагандистским структурам, имеются. Но, как правило, это люди бездарные, глупые, неинтеллигентные, которых и журналистами-то назвать язык не поворачивается. Толку от них мало, но за неимением лучшего материала российские вербовщики информационной войны вынуждены довольствоваться отбросами. («Двуликий “Импрессум”. Анатомия маленькой информационной войны» — Таллинн, 2011, с 264)

2likijImpressum

Это отрывок из книги Олега Самороднего, бывшего журналиста “Комсомольской правды” и сотрудника медиаклуба “Impressum”.

На примере Эстонии он описывает функционирование русского информационного поля, российской пропаганды и информационной войны в ближнем зарубежье; приводится огромное количество свежих данных о методах влияния и влиятелях — участниках этой информационной войны, которая с помощью Первого Канала, региональных  выпуск “Комсомольской правды”, “МК” и множества др, простирается от Крыма и Молдовы до Балтии, от Риги и Таллина до москвовского Кремля.

«Уникальное значение книги, — по словам медиа-обозревателья Павла Иванова — в том, что люди, занятые в СМИ и медиа-бизнесе, получат возможность посмотреть на себя со стороны. Некоторые вещи, которые я заметил, были как откровение. Не скажу, с хорошей или плохой стороны.»

Эта книга полезна для каждого, кто заинтересован в сегодняшних российских СМИ и инфополитике.

Samorodni raamatust eesti keeles —>

Raamat külma sõja tandrilt   Leave a comment


Venemaa massiteabe vahetalitajad püüavad innukalt oma teabesõtta värvata palgasõdureid Eesti vene ajakirjanike seast… Oleks väär väita, et toimekal värbetööl pole tulemusi. Venemaa kihutustöö—infostruktuuride teenistusse ennast müüa soovijaid leidub. Aga reeglina on need inimesed nii andetud, rumalad, harimatud, et neid ei söandaks ajakirjanikuks pidadagi. Abi on neist vähe. Kui aga paremat võtta pole, tuleb teabesõdurite värbajatel Venemaalt rahulduda siin heitmetega.

See on katkend Oleg Samorodni venekeelsest raamatust «Kahepalgeline Impressum: Tillukese teabesõja anatoomia» (Tln, 2011, 264lk)

Raamat on kaunis köitev, ülevaatlik ja igale venemeediast ja poliitikast huvitujale ka akuutselt tarvilik. Sobib käsiraamatuks, mis lahkab asjatundlikult venekeelset teabelevi selle sajandi alguskümnendi Eestis ning toob ajakohaseid andmeid meie teabevälja mõjutusvõtteist ja mõjutajaist.

Raamatut eritleb ka Isekiri: Eesti partisanraadio ja Kremli infoatakk

Lisaks vt: variasutustest meil & mujal: Venemaa variasutused (A)

Hiina kapitalism on kamuflaaž   Leave a comment


Eesti võimukandjad on järjest kinnitanud, nagu ei olekski Hiinas kommunismi. Seda on teinud ka väärikas Tartu Ülikoolis sovetiajal juristihariduse omandanud ministrid Juhan Parts ja Rein Lang, kes ometi peaks teadma, mis mõte peitub Hiina põhiseaduse avasätte sõnade taga:

“Hiina RV on rahvademokraatliku diktatuuri sotsialistlik riik, mida juhib töölisklass ja mis põhineb tööliste ja talupoegade liidul; Hiina RV toetub sotsialistlikule korrale. Ühelgi organisatsioonil ega üksikisikul ei ole õigust sotsialistlikku korda õõnestada.” (Hiina RV Põhiseaduse §1)

Taipamatule seletuseks: see on totalitaarse riigi konstitutsioon, mis kauni sõnavahu all tagab kompartei juhtkonna diktaadi priiuseta (eba)ühiskonna üle. Hiina RV on olemuselt NSV Liidu postpost-stalinistlik modifikatsioon.

Isekiri arvab, et mainitud valitsusliikmete mõistus ei ole siiski nüristunud, vaid nad esinevad silmakirjalikult ning — kui mitte otseselt, siis kaudselt — Pekingi poolt ette antud kõnepunktide järgi.

See pole kooskõlas vaba maailma ja seega ka mitte EV huvidega. Euroopa ja USA võitlevad Pekingiga praegu kaubandustõkete üle. Peavalu teevad ranged investeerimiseeskirjad ja autoriõiguse rikkumised Mandri-Hiinas. Samal ajal on Peking survestamas EL-i tagamaks Puna-Hiina käsitamist turumajanduslikuna, mis leevendaks muidki takistusi kaubavahetuses. Puna-Hiina püüab välismaal kinnistada nimelt kindlat pettekujutlust — et see maa on väliskapitalile turvaline koht ja väärib kohtlemist vaba(turu-majandusega) maailma täisväärtusliku partnerina. Kuidas on lood tegelikult?

Vt Isekirja postitusi: Külm sõda hiina moodi… ja Hiina e-MüürSurve Hiinale paisubHäda (Hiina-) maagaKommunismi väljavaatest

Loe lisaks: Kust tuli kapitalism🔍

Üllatus|üllatus ☝️ Kapitalismi pole olemas

CableGate’i lekete Eesti edetabel   Leave a comment


Eesti   isikute   pingerida    CableGate’is :

  1. Toomas Hendrik Ilves
  2. Andrus Ansip
  3. Mart Laar
  4. Jaak Aaviksoo
  5. Edgar Savisaar

Eesti   linnade   pingerida    CableGate’is :

  1. Tallinn
  2. Tartu
  3. Narva
  4. Sillamäe
  5. Valga…

Pikemat eritlust vt Isekirja postituses: Kentmanni lühiühendus ja üürike mälu

Lisa: Vikileke ja Eesti

Berliini müür ja Laulev revolutsioon   Leave a comment


Kommunistid kuulutasid Berliini müüri teatavasti “kaitsevalliks fašismi vastu” (antifaschistischer Schutzwall). Selle propagandistlikult näivtõeliku sildi taha varjati rahvuslikku traagikat. Peale inimeste vaba voolu peatas Berliini müür ka aja.

Müür toimis 28 aastat, kaks kuud ja 28 päeva, pikendades DDR-i agooniat ning hoides idasakslasi kinni kommunistlikus vanglas… Kuni 1989 aasta 9. novembrini. Berliini müüri langust võib lugeda Saksamaa antikommunistliku revolutsiooni üheks kulminatsiooniks. Revolutsioon algas Leipzigi esmaspäeva-liikumisest, kui seal nädala alguse regulaarsete kogunemistega protestiti valimisvõltsingute vastu. Leipzigi liikumine paisus 1989. aasta oktoobris massimiitinguteks, mis levisid üle Ida-Saksamaa. Aasta hiljem Saksamaa ühines.

Kui Berliini müüri murti esimesed augud, ilmnes koheselt Eesti “laulu-revolutsioonääride” mahajäämus. Eesti NSV liidrid Vaino Väljas, Arnold Rüütel ja Indrek Toome olid vahetult enne seda, 1989. aasta 7. novembril, andnud avalikult au NSV Liidu relvajõududele, st sovetiokupantide paraadile. Ja vahetult pärast Berliini müüri langust, 10. novembril kogunes ENSV Ülemnõukogu arutama hinnanguid ENSV nukuparlamendi esmakoosseisu N Liitu “astumise” otsusele, st 22. juulil 1940 vormistatud Eesti vägivaldsele inkorporeerimisele. Et see polnud ikkagi “eesti rahva vaba tahte avaldus” — sellest saadi aru alles 12. novembril 1989. Eesti sai taas iseseisvaks paar aastat hiljem, alles siis, kui kõik NSV-d laiali jooksid.

PriiusBaltimaadeleBerliini müüri Lääne-külg meelitas poliitilisi tänavakunstnikuid. Värvitöid tehti reeglina öösel ja fotosid — järgmisel päeval. Kuid ühel suveööl peaaegu samaaegselt Laulva revolutsiooniga valmis grafiti koos värvivärske fotojäädvustusega: «Priius Balti riikidele — Eesti, Läti, Leedu!»

Veel Berliini müüri ajaloost Isekiri: Poolsajand Berliini müüri varjus

Kui ideoloogiavõitlus kasvas külmaks sõjaks   Leave a comment


Aastast 1951 ei olnud see meile enam sõnakõlks. Külm sõda jõudis ka meieni. Kui seni olime N Liidu anastuse all punase ajupesu objektiks, siis suvel 1951 ilmus välja alternatiiv vabast eetrist — väljakutseks Moskvale, komparteile ja võõrvõimule ning moraali toetajaks Eesti rahvale.

Ameerika Hääle eestikeelsete saadete algus vallandas 60 aastat tagasi täiesti märgatava raadiobuumi. Loe lähemalt siit: Ja ideoloogiavõitlus paisus külmaks sõjaks

Kui GPU-d poleks olnud…   Leave a comment


Venemaal on viimase nädala menuriks saanud ajakirja Time 80 aasta tagune kirjutis sovetiriigi  Poliitilisest Peavalitsusest ehk GPU-st. Selle vene tõlke avaldas tänavu esimesena Jaroslav Ognev oma Time’i Venemaa-arhiivile pühendatud blogis (vt http://0gnev.livejournal.com/87691.html) Sealt rändas kirjutis «Gay-pay-oo» meeletu tempoga mitme minevikuhuvilise ja koguni ühe tänase propaganda-institutsiooni veebiküljele. Lugege seda ajaloolist kirjutist ise, vaadake kas või Isekirja tõlget arvamaks ära, mis võiks olla selle vana loo populaarsuse taga!

Ühes Saksa Lainega vaibub osa teabevabadust   1 comment


Saksa Laine (Deutsche Welle) lõpetas tänasest ringhäälingu- ja veebisaated vene keeles. Nii kadus lühilainelt viimane ametlik välishääl Läänest, mis Kremli Külma sõda vastustades venelasi vaba teabevooluga kostitas. Põhjalikult Saksa Laine uuest idapoliitikast — Isekiri: vene eeter ilma Saksa Laineta.

Sellega üllatused ei piirdu. Saksamaa ametlik välisraadio lahkub ka ülejäänud Euroopa ning Ameerika eetrist. Ja see kuulutab juba globaalse eetrimeedia lõpu lähenemist.

Saksa Laine märguanne on globaalse tähendusega — kuna sakslased andsid teistele eeskuju digitaalsete kauglevisaadete (Digital Radio Mondiale — DRM) katsetamisel. Sakslaste loobumine ses suunas edasi üritamast süvendab üldist käegalöömise meeleolu terrestriaalsete digisaadete valdkonnas. Seni oli digituleviku väljavaade pikendanud ka lühilaine elulootust.

Ka tekkis üleilmne auditoorium koos tegeliku, operatiivselt informeeritud rahvusvahelise üldsusega, mäletatavasti 2 maailma-sõja vahel — tekkis tänu ja just lühilaine-saateile. Kuid nüüd, enam kui 80-aastast globaalse uudis(te)himu rahuldamise järel on lühilaine, niisiis, sama hästi kui maha kantud.

Me teame muidugi, mis asemele tuleb: mikrolaineid rakendav tasku-, kaabel- ja kosmoseside. Teisisõnu — meediumid, mida soovi korral saab totaalselt kontrollida. Kontrollimatu levi on kaalukaim argument lühilaine-saadete säilitamise kasuks.

Lineaarmeediumide arvel kokkuhoitud raha mahutab Saksa Laine nüüdsest uue meedia valdkonda. Selline kulutuste nihutamine tarbijale ning panustamine nutitelefone ja veebi kasutavale auditooriumile võib osutuda aga koonerdamiseks. Eriti kui loodetava kokkuhoiuga taganetakse läänelike väärtuste kaitsest neis maailma-osades, kus pole tagatud ei interneti taskukohasus ega vabadus.

Venemaa vaimses blokaadis   1 comment


Levada Keskuse (Levada Centr) küsitlused suhtumisest ülejäänud maailma näitavad, et Venemaa elanikud tunnetavad pigem välismaa vaenulikkust kui sõbralikkust. Ja mis veel hullem — tõik, et nad regulaarselt koostavad vaenlaste edetabeleid, viitab venelaste loomuomasele ksenofoobiale.

Vt Venemaale ebasõbralike ja vaenulikke välisriikide 2005… 2011. aasta koondtabelit ning loe kommentaari Isekirjas: Venemaa verivaenlased ja igikestev blokaad!

Tähelepanuväärt punaraamat   1 comment


Tali—kevadisel hooajal 2011 ilmunud punateemalised raamatud. Isekirja edetabel:

  1. Ideaalteos, mis võinuks juba ammu eestlaste sulest ja Eestis ilmuda, aga ei… Tšehhi keeles ilmus raamat «Okupanti, táhněte domů!» (ek: Okupandid koju), kus Varssavi pakti 1968. aasta augustiinvasioonist räägivad leedu rahvusest okupandid… Isekirja ülevaade siin
  2. Jaan Laas «Teadus diktatuuri kütkeis: Eesti teadusest ja kõrgharidusest natsionaalsotsialistliku ja sovetliku teaduspoliitika raames» — ajaloolasest sinipoliitik ja endine E(NS)V TA majandusinstituudi teadusökonoomik Jaan Laas on üllitanud teedrajava uurimuse totalitarismiaja teadusest. Isekirja ülevaade
  3. Bengt Jangfeldt «Mäng elu peale: Majakovski ja tema lähikond» — maailma parim elulooraamat punapoeet Majakovskist nüüd ka eesti keeles! Isekirja ülevaade  ja Mihkel Kunnuse arvustus
  4. Boriss Sokolovi «Leonid Brežnev ja tema ‘kuldne ajajärk’» on hinnanguis tabav ja hea faktivalikuga tuumakas raamat LIB-st. Vt Isekirja arvustust siit
  5. Archie Brown «Kommunismi tõus ja langus» — raamat empaatiliselt ajaloolaselt, kes arhiivitarkusega ei piirdu.
  6. Leonid Mletšini «Brežnev» on seni kõige intriigiderikkam ja anekdootlikum eestikeelne teos LIB-st, mis Venemaal ilmus sarjas “Säravad elulood” (ЖЗЛ) Loe Isekirja arvustust või kuula Peeter Helme arvustust (27. V ERR-3/ 2.VI 2011 EE, nr 22, lk 46)
  7. Robert Service «Trotski» — mahukas elulooraamat sarjast “Inimene ja Ajalugu” järgib ajalookirjutuse peavoolu vasakpoolseid hoovusi. Vt Isekirja arvustust siit
  8. Virkko Lepassalu «Esimene Eesti: nomenklatuur Eesti NSV-s ja hiljem» — mainekas publitsist täheldab sovetiaegse ning praeguse ladviku samasust, ent esitab ka kontrollimata väiteid, loe arvustust siit
  9. Robert Service «Seltsimehed: Maailma kommunismi ajalugu» — raamat, kus kahjuks on enam kommunismi kui ajalugu.
  10. Helmut Roewer «Hammas hamba vastu: Saksamaa ja Nõukogude Liit Külmas sõjas» — kerglaseid tõlgendusi lähiajaloo faktidele, käsiraamatuks sobimatu, soovitav vaid kriitilise meelega lugejatele… Kahe viimase raamatu pikemat arvustust vt siit
LIB

Leonid "Ajudepuuderdaja" Iljitš NSV Liidu Kesktelevisioonis (CTV 1979)