Archive for the ‘Raud’ Tag

Midipropagandisti relvastus   Leave a comment


Ei sõjapropagandale!Estiteks selgitus, et Isekiri jagab liberaalset propaganda-kriitilist seisukohta, mis juurdus läänemaailmas XX sajandil ja mis isepõhjusel sobib ka eestlase hinge. Nüüd püüab selle vaate vaidlustada aga Philip M Taylori nuritõlkeline teos “Mõtterelv”…

Eks seda põnevam olegi raamatu “Munitions of the Mind/ Vaimne lahingumoon” ilmumine eesti teabevälja. Seejuures paistab ajaloodoktor Taylor olevat midipropagandist: ta ei pea propagandat heaks ega halvaks, vaid pelgaks meetodiks, mille taotluste—sihtide põhjalikumat vaagimist ta tarbetuks on pidanud.

Philip Taylor eirab ka propaganda tegemise üht eriti olulist eeldust ja nimelt — usu olemasolu. Isekiri toetub erinevalt Taylorist siiski veendumusele, et usk ja propaganda olid ja on lahutamatud.

“Mõtterelv” nimetusena on originaali, raamatu ingliskeelse pealkirja “Munitions of the Mind” mõtet ahendav, tähendades pigem ‘tapariista kujutlust’ kui midagi enamat. Niisiis ei ole see “mõtterelv” isegi vahend, vaid kõigest idee või unistus teatud vahendist. Seevastu algupärane pealkiri hõlmab semantiliselt nii vahendit (relva mõjutamaks vaimu, teadvust või meelsust) kui ka lasekmoona (teadmisi, vaimuvara, kogemusi, võtteid), milleta mis tahes relv oleks kasutu. Inglise sõna ‘munitions’ tähendab ju mitut asja, olgu eraldi või korraga: kaitse- e sõjaväe relvastust, -varustust, laske- jm sõjamoona, -ladusid jm -taristut (lad ‘munitio’ = kindlustus).

Loe sisulisemat eritlust ja arvustust edasi Isekirjas: Mõtterelv ja külm sõda

Kes on midipropagandist, seda vt Isekiri: Sotsiaalne propaganda

Pandi-preemiad & Vandi-teenijad   2 kommentaari


Kaks aastat järjest on ETV ja ER-i tähtsaim auhind läinud noorema põlvkonna ajakirjanikele (Mihkel Kärmas — Neeme Raud) Küsitav pole seejuures, kes Pandi-preemia pälvib, vaid see kurb tõsiasi, et Eesti riigieelarveline televisiooon ja ringhääling takerduvad igandeis ka preemiaid jagades. Küsimus on nimelt selles, kes oli Valdo Pant. Pandi-nimelise preemia jagamist iga-aastaseks muutes tehti sammuke aga õiges sihis. Auhind muutub nüüd rutiinsemaks ja laureaadiks satub tõenäosusteooria kohaselt järjest tähtsusetumaid publitsiste. Valdo Pandi legend on pseudosakraalsest staatikast ammu üle laetud ja vajaski maandamist tihemini kui keskeltläbi korra viisaastaku kohta. Samas on kahtlane, kas tulevased, sovetliku propaganda pärandist puutumatud laureaadid tahaks samastuda mõne — olgu Fritzu või Vanja tallalakkujaga — so mis tahes võõrvõimu teenriga… Loe edasi