Archive for the ‘NYT’ Tag

Kuidas sai vaba ajakirjandus ●●● võltsiks võitlus-ajakirjanduseks!?   Leave a comment


Äraspidine järelm

Vaenulik paradigma, haiglane meediapilt kleepuvad. Leidub Donald Trumpi fänne, kes peegeldavad seda, samastudeski vene kurjamiga… Ivan Drago vs Rocky Balboa

​Trumpi-hullustuse sündroom (TDS) kallutab haiglasele sundmõttele, et iga viimastki valupunkti ja ärritust su elus põhjustab Donald Trump — oma rahvast vaenlasele parseldav äraandja = rahvareetur (WT 14. 6. 2017 juhtkiri “A shooting war on Republicans“)

Trumpi-vastase sissisõja vallandumisega on USA kui vaba ajakirjanduse lipulaev lastud auklikuks. Ja võib põhja minna lähema nelja aastaga…

Pikemalt: Vaba ajakirjandus & võitlusajakirjandus

Vene saarest Ilvese—Aksjonovi järgi   Leave a comment


Vaade Eesti poole üle Peipsi järve (Konstantin Voutsen)

Saare kujund toimib eri rahvaste teadvusele erinevalt. Kui eestlastel jt mererahvastel on saared vabaduse, turvalisuse ja sõltumatuse sümboliks, siis venelasile kui suurele mandrirahvale seostub ‘saar’ väljapääsmatu üksinduse ja vangistusega.

Isekiri uurib lähemalt president Toomas H Ilvese augustis 2011 esitletud metafoori “vene saarest” Eestis. See Aksjonovilt laenatud ja valimisdebatil korduvalt kasutatud “Krimmi saare” kujundi kohaldamine Eestile on pinnapealne ja ropagandaali maiku üritus.

Edasi loe siit… Isekiri: Vene saar või vahejaam?

Lisa käsitletud vene kirjanike kohta… Ajastuse õnnistus: kuidas turustada sotsrealismi tuhmunud tähetolmu (Vassili Aksjonovist)

Isekiri: Sergei Dovlatov perlustratsioonist

Kui GPU-d poleks olnud…   Leave a comment


Venemaal on viimase nädala menuriks saanud ajakirja Time 80 aasta tagune kirjutis sovetiriigi  Poliitilisest Peavalitsusest ehk GPU-st. Selle vene tõlke avaldas tänavu esimesena Jaroslav Ognev oma Time’i Venemaa-arhiivile pühendatud blogis (vt http://0gnev.livejournal.com/87691.html) Sealt rändas kirjutis «Gay-pay-oo» meeletu tempoga mitme minevikuhuvilise ja koguni ühe tänase propaganda-institutsiooni veebiküljele. Lugege seda ajaloolist kirjutist ise, vaadake kas või Isekirja tõlget arvamaks ära, mis võiks olla selle vana loo populaarsuse taga!

Vikilekked, vaba maailm ja virtuaalkommunism   Leave a comment


Võideldes poliitika läbipaistvuse eest ajab Julian P Assange (JPA) õiget asja ja õigel ajal, aga vales suunas. Washington on suhestudes maailma võtnud enam vastutust kui kogu kaltsakmaade koondis kokku, kes Moskvale ja Pekingile relvade eest müüvad oma hääli ÜRO-s.

Ei tasu otsida vandenõusid seal, kus neid pole. Mida on väärt üksi JPA väide Rootsist kui NATO salaliikmest. Tema kujutluspilt rahvusvahelisest elust —— et mitte öelda maailmavaade —— on arutu ja ilmselt paranoilisem kui eestlaste Venemaa-hirm, nagu see CableGate‘iga ilmnes USA diplomaadi hinnangus —

“almost-paranoid perception of an imminent Russian attack” (27.4.2009 läkitus Tallinna suursaatkonnast)

Pealegi eirab JPA geopoliitilisi tõsiasju — vt StratFori juhi George Friedmani analüüsi:

“Assange’s claim that geopolitics has changed is as false as it is bold…” (STRATFOR: Taking Stock of WikiLeaks)

Teisalt on JPA ise moodsa, post-bipolaarse ja Külma sõja järgse aja nähtus. Ja JPA võib tahtmatult isegi maailma depolariseerumise üks instrument olla.

Avalikkuse evitamist ja läbipaistvuse selgitamist alustas JPA ometi õigest kohast — lekkekavaga kommunistlikest Hiina RV-st ja Vietnami SV-st. Seal mõistagi oli lekkivaid saladuselätteid napilt. Nii et salajase teabe vood oleks ära kuivanud enne, kui JPA üleilmse kuulsuse saavutas.

Vabas maailmas aga jagab isegi erasektor avalikk(us)e teenusi, kaupade, teenuste ja rahavoolu kõrval vaba teabevoolu. Aitüma teile, Google, Visa, Amazon, PayPal… Mõnda teist on JPA tegevus nii sügavalt solvanud, et te oma tehnilise abi VikiLeketele peatasite… —Milleks oli ehk voli ja õigus kliendilepingu järgi… Ja JPA omakorda loeb teid USA välispoliitika sabarakkudeks… Nii piiratud maailmapilt! Vist oleks etem, kui nad osutuksid Puna-Hiina kannupoisteks?

Üks on kindel, läänelikult avatud süsteem on saladuste hankijale kerge saak. Samas USA pole taoliste leketega nii haavatav kui salatsev, autoritaarne režiim või suletud ühiskond. Küll võib Interneti leiutanud USA nüüd paremini mõista hiina punaste pettumust Goolge’is jm vaba maailma teabeajastu leiutiste pahupooles. Ei saa välistada taganemist vaba teabevoolu põhimõtteist ja empaatia vaimus järelmeid, nt vastastikust konvergentsi ja totalitaarseid küberregulatsioone üleilmses ulatuses.

Avalikustajale tasub saatus (või CIA) ta enda vahenditega, tuues üldsuse ette JPA eraelu (vt 14.12.2010 New York Posti: Lonely blond leaker seeks hottie või 19. skp Londoni Daily Maili: The wildly promiscuous lifestyle of WikiLeaks boss Julian Assange) Niisiis on Julian P Assange, alias Harry Harrison, käitunud vastutustundetult oma seksipartneritega. Kui teda taheti vahele võtta, siis tehti seda õiges kohas, kus JPA kombeid kvalifitseeritakse alamastme vägistamisena — roima selline määratlus on vahest ekslik ja kindlasti ebatäpne. Irooniliselt saab muu maailm Rootsi krimiseadustiku vastavaist sätteist sotti alles JPA süüasja käsitledes.

Vaba maailm ei andesta.

Loe ka Jüri Estamit: Mis on Assange’i ülesanne? — (TMS-is)

Holokausti-miljonärid vahi all   Leave a comment


Ühendriikides on riisutud juutide hüvitusfonde, mis pidanuks pakkuma leevendust vaestele holokaustiohvritele. Raha on pärit sakslaste taskust, kellelt juudiühendused on aastatega välja pressinud astronoomilisi summasid. Nüüd on kinni võetud 17 isikut — peale 1 venelase kõik juudid. Föderaalse Juurdlusbüroo andmeil läks petiste tasku $42.500.000… Veel

Okupandi must süda sai veel mustemaks   1 comment


Pentagon ostis septembris 2010 kolonelleitnant Shafferi raamatu algupärase tiraaži 9500 eksemplari 47300$ eest ära selle hävitamiseks. Teos olnud ohuks USA julgeolekule. Ometi jäi ringlusse paarsada tsenseerimata trükist, mille kirjastus oli enne Pentagoni pakilise ostuhuvi rahuldamist postitanud võimalikele arvustajatele tavalise piiarluse raames. Hetkel on endise DIA-luuraja teosest jõudnud üldsuseni vähemalt 3 tsenseeritud trükki, kus on mustaga loematuks kaetud ligi veerand tuhat kaitseametnike arust salastamist väärt lõiku. Need puudutavad näiteks USA salaluure 1990-kümnendi kava tungida Põhja-Korea relvadega kaubitsenud võrgustikku, Iraani vandenõu USA sõdurite vastu Afganistanis, väiteid nagu oleks ameeriklasi al-Qaidasse tungida aidanud keegi afgaanist kõrge sõjaväelane. Ka leidus seal alul hulk CIA ja NSA ohvitseride nimesid, viiteid NSA “hääle-seire-süsteemile” ja ameeriklaste eriti salajasile sööstudele Pakistani, mis uutes trükkides jäävad müstika pärusmaaks. Autor oli enne teose ilmumist veetnud pikki kuid tõestamaks oma kunagisele leivaisale, et kõike, mis raamatus kirjas, võib ammu leida ka avalikest allikatest. Veel…

Vikileke ja Eesti   1 comment


Kui New York Times, The Guardian ja Der Spiegel lõid juulis 2010 käed WikiLeaksiga — oma servereid Rootsis hoidva ja sealt anonüümseid teabelekkeid üllitava organisatsiooniga — paljastamaks rahvusvahelise invasioonikoalitsiooni sõjasaladusi Afganistanis jm, paisutas see ka sõja kiirema lõpu lootust. Siiski on piirdunud lekkesse haaratud väljaanded esialgu pöörde taotlusega sõja taktikas. Ainult sakslaste Spiegel kutsus juba 28.7.10 — VikiLekete kolmandal päeval NATO-t terve mõistuse nimel ja ruttu Afganistanist välja tõmbuma:

Parem on lahkuda kohe ja teha kiire lõpp edasisele verevalamisele.

Asjatundjate järgi on dokumentide väärtus ja ühtlasi kahju (sõjaväele) selles, et need selgitavad või paljastavad USA ja NATO sõjalist taktikat, kirjeldavad menetlusi, tehnikat ja seadmeid, mida rakendatakse Afganistanis. Kolme väljaande kirjastajad olid vikilekete esitleja rolli asudes üksmeelsed, et tegemist on õigustatud avaliku huviga, kuna nii süveneb arusaamine sõjast, mis käib juba aastast 2001. VikiLekete jaoks on tegu sisuliselt avaliku diplomaatiaga külma sõja meetmete pagasist, kuid selle vahega, et seekord pole vastakuti riigid, vaid riikide üleilmne militaarkoalitsioon ja n-ö internetiga relvastatud (rahvusvaheline) üldsus. See ongi esialgu ainuke tähelepanuväärne uudis. Kuidas see kõik puudutab otseselt Eestit, seda võib lugeda siit (Wiki-Leaks toob afgaanidele rahu?) või siit (Eesti sõdurite langemispaigad vikilekkes)

Lisaks vt CableGate’i Eesti edetabeleid