Vaenulik paradigma, haiglane meediapilt kleepuvad. Leidub Donald Trumpi fänne, kes peegeldavad seda, samastudeski vene kurjamiga… Ivan Drago vs Rocky Balboa

​Trumpi-hullustuse sündroom (TDS) kallutab haiglasele sundmõttele, et iga viimastki valupunkti ja ärritust su elus põhjustab Donald Trump — oma rahvast vaenlasele parseldav äraandja = rahvareetur (WT 14. 6. 2017 juhtkiri “A shooting war on Republicans“)

Trumpi aeg ei saagi olla kerge. Riigivõlg on massimeedia mahitet Obama ja tema valdavalt kriitikaprii valitsemisaja 8 aastaga pea 2-kordistunud ja nüüdseks 20 biljonile (amerikanistlikult triljonile) dollarile  lähenedes muutunud jätkusuutmatuks. Samal ajal on kõvasti alarahastet USA taristu ja sõjavägi. Ent mõned valijad tahaks veel suuremaid toetusi endale ja ilmselt veelgi enam teisi endale maksma panna. See stsenaarium võrdub progressivistliku utoopiaga, millise teostamise keeras pahempoolsete ja allavoolu-meedia meelepahaks kihva DJT valimisvõit. Tagajärg — peaaegu poolt riiki haarav TDS-i epideemia. Ajakrjandus aitab seda tõve levitades ühiskonda lõhestada.

Vaba maailma suund(umus) kao(tu)sesse on jätkuvalt tingitud humanismi egiidi varjus 150 aasta eest Das Kapitaliga alanud ning praeguseks lääneilma süvatagalasse kantud külmas sõjas. Võrdsuse kiustatuse pahest kantud ideoloogilise sõja autoritaristlikud võitjaid ühendaks politseiriigiks muudetud USA pahelisse vendlusse… Punase ehk II maailmaga, mis oma alamaile eraomandust lubamata praegu ometi nõuab enda kohtlemist I maailmaga võrdselt.

Kui USA omaenda raskuse või mingite väliste tagasilöökide all juba langeb kas või Kanada tasemele, siis hävib ka Euroopa. Pahemleer ei oota vaikselt võidu tundi, vaid hoolega totalitaristlikke võimuvõtteid teabeajastule sobivalt voolujooneliseks lihvides. Vaba ajakirjanduse mobiliseerimine võitlusrindele käib asja juurde.

Trumpi-vastases kampaanias on meediapriiuse lipulaev esialgu lekkima hakanud. Ent võib lähema nelja aastaga põhjagi minna… Ja see mõjutab paraku Eesti käekäiku. Mis juhtub, kui langeb põrmu vaba maailma peamine kants? Ja tõusetuks taas meile nii pakitsev küsimus nagu Balti riikide kaits(e)tus…

Pikemalt: Vaba ajakirjandus & võitlusajakirjandus

Eesti TV põhikanalile ETV-1 jõudis 8. juunil 2011 sarja «Seitseteist kevadist hetke» kärbitud ja koloreeritud variant. Keskealised ja vanemad eestlased teavad seda filmi oma käest, kui see veel must-valge oli. Vene ajal näidati seda korduvalt. Max Otto von Stirlitzi vaimustust 1970. aastate Eestis nagu ei mäleta.

Mõni vanem vaataja meenutab, et vaatas seda tükati ja arvab et… “Nüüd vist samuti, kui peale juhtun. Kas konkreetset filmijagu lõpuni, ei seda ei tea.”

Omaette küsimus, kuidas võtavad eesti noored vastu seda omaaegset vene kultusfilmi.

Miks ETV-1 seda üldse näitab? Vahest lihtsalt poliitilisest lapsemeelsusest. Isekirja hinnangul on too kunstiteos totalitaristlik. See rõhuv taak mõjub enamgi nüüdses, Stirlitzi-sarja uuendatud, ülevärvitud ning 3 tunni võrra lühendatud variandis.

Loe edasi… Isekiri: Gebisti värvilised unenäod

Kihutustöö kõrgaeg jõudis Eesti ringhäälingusse umbes poole sajandi eest, kui piirid propagadakunsti ja kunsti vahel peaaegu kadusid. Ajastu saabumist märkis kõige eredamalt Gagarini lend kosmosse ja selle propagandistlik ärakasutamine nii maailma kui Eesti mastaabis.

Seda demonstreeris meile tagantjärele suurepäraselt ka ER/ERR, tuues 50 aastat hiljem taas, ehkki 59% ulatuses kärbitud kujul, eetrisse «Päevakaja» arhiivilindi saatekatkenditega (kokku 16 minutit), mis juubeldasid Juri Gagarini orbitaallennu üle. Arhiivisaade huvitas ER-i III programmi ehk Klassikaraadiot eeskätt, kuna sovetlike kosmosevallutuste aeg mõjutas “võimsasti ka noori eesti heliloojaid”. Isekiri lahkab aga põhjalikumalt saates kõlanud väliskommentaator Albert Kääri panust — see mees on nimelt kodukootud rahvusvaheliste vaatlejate (väliskommentaatorite) pioneer. Tema kosmiline väliskommentaar annab põhjuse meenutada Kääri teisi sarnaseid kommentaare.

Sovetiaegsete arhiivisaadete uuesti kuulamine on tore ja ehk ka vaimselt karastav (tervistav). Eriti kui saate eetrissetooja ei piirduks reveranssidega à la uudistetoimetus “oli teinud suurejoonelise töö” või ei nendiks liigse aupaklikkusega, et Eino Tambergi muusikateos ja Päevakaja “on hämmastavalt sarnased”… Loomulikult, Tamberg oli ju ER-i helirežissöör ja Päevakaja kõllid eesti ilmatukuulsate heliloojate töö!

Autor Tiia Teder, kes on samas programmi peatoimetaja, oli ER-i vanadest saadetest eemaldanud ka kõik kommunismi-osundused. Seda võib mõista mitmeti ja ka saateaja nappusega (59 minutit) põhjendada. Kuid kõrvuti arhiivilõikude menetlemise tavaga ka muis saateis ei oleks mõistlik mitte tähele panna ERR-i mineviku korporatiivset lakeerimist.

Samas ei söandanud autor välja öelda ega vihjata ka moraalse hinnangu võimalusele agitpropi suhtes üldse või ER-i enese panusele või saates osundatud kunstirahva osavõtule sest nurjatust külmast sõjast oma rahvaga. Saates mängiti ju Jaan Räätsa ja Eino Tambergi sovetliku kosmosevallutuse auks kirjutatud teoseid, aga puudus vähimgi verbaalne osutus eesti heliloojate kollaboratsionistlikule rollile kommunistlikus ajuloputuses. On täiesti võimatu mõista, mis on ER/ERR-i moraalsed kriteeriumid ja millest lähtudes käiakse ümber ERR-i arhiivi talletatud ajaloolise mäluga.

Kas Raadiomajas tegutseb EV avaõiguslik keham või võõrvõimust mahajäänud ENSV laip, mis vahel arusaamatul moel elumärke näitab? Pikemalt loe siit… Isekiri: Käär kosmilist ropagandaali

Uue telekanali vabalevisse ilmumine laiendab reegliteta mänguruumi kogu Eesti teabelevis.

Kui senised avaõiguslikud meediumid on riigieelarve ja ERR-i tegevust korraldavate seadustega mõneti kammitsetud, siis Tallinna TV jaoks… “net problem”! Uue TV ilmumine hägustab, niisiis, esiteks Eesti avaõiguslikku valdkonda, pakkudes hullutavaid ahvatlusi ka riigieelarvelisele ringlevile. Viimase juhid ja kõneisikud ongi juba aastaid kostnud poliitreklaami tagasitoomise poolt ETV ja ER-i eetrisse.

Ja teiseks demoraliseeriv aspekt — Tallinna TV keskerakondlik kallak, olgu väidetav või tegelik, mahitab moraalset vastukaalu valitsusvõimude ja ERR-i leerist. Viimast on niigi dešifreeritud kui Eesti Reformierakonna Ringhäälingut.

Võime ilmselt oodata ägenevat tasakaalu kõigutamist igasugu propagandistide poolt, esindagu nood siis kompartei agitpropi vanakooli või Jaak Aaviksoo valetamisdoktriini (ministri kõne Narva-Jõesuu 11.-12. II konverentsil “Psühholoogiline kaitse — meedia — teabeohud” lühendatult vt “Infokonfliktid…” Diplomaatia, III 2011)

Tõerääkimise geen ei erista uut TTV-d ka sovetiaegse tsensuuri-pärandiga ETV-st. Riigimeediumide nõukogudelik minevik ulatub tiheda koostööni KGB ja tolle variasutustega, rääkimata kollaborantidest, kellest suur osa jätkab ERR-is ning väiksem osa on eri teid pidi lõpuks TTV-s. Kaasa arvatud TTV ülemus Jüri Raudsepp, kes kunagi Tallinna raadiomajas üht KGB variasutust ERPB-d juhtis.

Loe edasi… Eesti Meel: Tallinna TV-l on lootust

Lisaks vt:

Isekiri:  Variasutused N Liidus ja Balti riikides (nädalaleht Kodumaa kohta)

Isekiri: Usklike kimbutamisest  1980. aastate Eestis (Jüri Raudsepa ja ERPB kohta)