Külma sõja ehe sündmustik, mis draamasarja Deutschland 83 dokumentaalsesse olustikku sobitub või seda kujundab, kronoloogiliselt:
• Idabloki salaluure ühisoperatsioon РЯН maist 1981 detsembrini 1984…
• Saksa uue laine hitt — Peter Schillingi ↑ «Major Tom» ↑ — jõudis esmakordselt kuulajani 3. I 1983 ( tõusis edetabeli tippu kõigil saksakeelseil mail, samuti Kanadas ning 30 aastat hiljem sai kõnealuse draamasarja tunnusmuusikaks )
• USA president Ronald W Reagan kuulutas NSV Liidu 8. III 1983 telekõnes Kurjuse impeeriumiks…
• Reagan avalikustas 23. III 1983 Strateegilise Kaitsealgatuse ( SDI ehk nn tähesõdade ) programmi…
• Lääne-Berliini Prantsuse Kultuurikeskuses 25. VIII 1983 Carlose grupeeringu abil sooritatud terroriakt 24 kannatanu, sh 1 hukkunuga…
• Korean Airlinesi lennureisi KAL-007 allatulistamine 1. IX 1983 N Liidu hävitajate poolt Sahhalini saare juures…
• Grenada sõjaline invasioon USA ja tema kohalike liitlaste poolt 25.-27. X 1983
• NATO Euroopa-üksuste tuumaharjutus Able Archer 2.-11. XI 1983…
• USA raketisüsteemi Perhsing II paigutamine Lääne-Saksamaale 2 aasta kestel, alates 30. XI 1983…
• Novembri lõpust 1983 asus Moskva levitama USA kaitseminister Caspar Weinbergeri libakõnet ja Riikliku Julgeolekunõukogu võltsitud direktiivi, justkui pidanuks USA võimalikuks tuumaründe esmalööki ja teinuks vastavaid ettevalmistusi juba aastast 1981…
Vaade Eesti poole üle Peipsi järve (Konstantin Voutsen)
Saare kujund toimib eri rahvaste teadvusele erinevalt. Kui eestlastel jt mererahvastel on saared vabaduse, turvalisuse ja sõltumatuse sümboliks, siis venelasile kui suurele mandrirahvale seostub ‘saar’ väljapääsmatu üksinduse ja vangistusega.
Isekiri uurib lähemalt president Toomas H Ilvese augustis 2011 esitletud metafoori “vene saarest” Eestis. See Aksjonovilt laenatud ja valimisdebatil korduvalt kasutatud “Krimmi saare” kujundi kohaldamine Eestile on pinnapealne ja ropagandaali maiku üritus.
Kihutustöö kõrgaeg jõudis Eesti ringhäälingusse umbes poole sajandi eest, kui piirid propagadakunsti ja kunsti vahel peaaegu kadusid. Ajastu saabumist märkis kõige eredamalt Gagarini lend kosmosse ja selle propagandistlik ärakasutamine nii maailma kui Eesti mastaabis.
Seda demonstreeris meile tagantjärele suurepäraselt ka ER/ERR, tuues 50 aastat hiljem taas, ehkki 59% ulatuses kärbitud kujul, eetrisse «Päevakaja» arhiivilindi saatekatkenditega (kokku 16 minutit), mis juubeldasid Juri Gagarini orbitaallennu üle. Arhiivisaade huvitas ER-i III programmi ehk Klassikaraadiot eeskätt, kuna sovetlike kosmosevallutuste aeg mõjutas “võimsasti ka noori eesti heliloojaid”. Isekiri lahkab aga põhjalikumalt saates kõlanud väliskommentaator Albert Kääri panust — see mees on nimelt kodukootud rahvusvaheliste vaatlejate (väliskommentaatorite) pioneer. Tema kosmiline väliskommentaar annab põhjuse meenutada Kääri teisi sarnaseid kommentaare.
Sovetiaegsete arhiivisaadete uuesti kuulamine on tore ja ehk ka vaimselt karastav (tervistav). Eriti kui saate eetrissetooja ei piirduks reveranssidega à la uudistetoimetus “oli teinud suurejoonelise töö” või ei nendiks liigse aupaklikkusega, et Eino Tambergi muusikateos ja Päevakaja “on hämmastavalt sarnased”… Loomulikult, Tamberg oli ju ER-i helirežissöör ja Päevakaja kõllid eesti ilmatukuulsate heliloojate töö!
Autor Tiia Teder, kes on samas programmi peatoimetaja, oli ER-i vanadest saadetest eemaldanud ka kõik kommunismi-osundused. Seda võib mõista mitmeti ja ka saateaja nappusega (59 minutit) põhjendada. Kuid kõrvuti arhiivilõikude menetlemise tavaga ka muis saateis ei oleks mõistlik mitte tähele panna ERR-i mineviku korporatiivset lakeerimist.
Samas ei söandanud autor välja öelda ega vihjata ka moraalse hinnangu võimalusele agitpropi suhtes üldse või ER-i enese panusele või saates osundatud kunstirahva osavõtule sest nurjatust külmast sõjast oma rahvaga. Saates mängiti ju Jaan Räätsa ja Eino Tambergi sovetliku kosmosevallutuse auks kirjutatud teoseid, aga puudus vähimgi verbaalne osutus eesti heliloojate kollaboratsionistlikule rollile kommunistlikus ajuloputuses. On täiesti võimatu mõista, mis on ER/ERR-i moraalsed kriteeriumid ja millest lähtudes käiakse ümber ERR-i arhiivi talletatud ajaloolise mäluga.
Kas Raadiomajas tegutseb EV avaõiguslik keham või võõrvõimust mahajäänud ENSV laip, mis vahel arusaamatul moel elumärke näitab? Pikemalt loe siit… Isekiri: Käär kosmilist ropagandaali
Uue telekanali vabalevisse ilmumine laiendab reegliteta mänguruumi kogu Eesti teabelevis.
Kui senised avaõiguslikud meediumid on riigieelarve ja ERR-i tegevust korraldavate seadustega mõneti kammitsetud, siis Tallinna TV jaoks… “net problem”! Uue TV ilmumine hägustab, niisiis, esiteks Eesti avaõiguslikku valdkonda, pakkudes hullutavaid ahvatlusi ka riigieelarvelisele ringlevile. Viimase juhid ja kõneisikud ongi juba aastaid kostnud poliitreklaami tagasitoomise poolt ETV ja ER-i eetrisse.
Ja teiseks demoraliseeriv aspekt — Tallinna TV keskerakondlik kallak, olgu väidetav või tegelik, mahitab moraalset vastukaalu valitsusvõimude ja ERR-i leerist. Viimast on niigi dešifreeritud kui Eesti Reformierakonna Ringhäälingut.
Võime ilmselt oodata ägenevat tasakaalu kõigutamist igasugu propagandistide poolt, esindagu nood siis kompartei agitpropi vanakooli või Jaak Aaviksoo valetamisdoktriini (ministri kõne Narva-Jõesuu 11.-12. II konverentsil “Psühholoogiline kaitse — meedia — teabeohud” lühendatult vt “Infokonfliktid…” Diplomaatia, III 2011)
Tõerääkimise geen ei erista uut TTV-d ka sovetiaegse tsensuuri-pärandiga ETV-st. Riigimeediumide nõukogudelik minevik ulatub tiheda koostööni KGB ja tolle variasutustega, rääkimata kollaborantidest, kellest suur osa jätkab ERR-is ning väiksem osa on eri teid pidi lõpuks TTV-s. Kaasa arvatud TTV ülemus Jüri Raudsepp, kes kunagi Tallinna raadiomajas üht KGB variasutust ERPB-d juhtis.
«Ükskõik mida ärapöördumise õigustuseks ka ütled, tehingu peab välja maksma rahvas, kes sinule lootis; mida väiksem on rahvas, seda enam. Seda suurem on tema vendade kaastunne. [—] Ja nii ütleme meie: olgu neile võõramaa leib mõru, kes juurteta inimeste ässitusel vahetavad lapsepõlvehelid, kogu muusika hõbeseeklite ja kõige uuema Ameerika automargi vastu. Kodumaa kadunud pojad…»
Moskva politoloog Sergei Markov, kes mh on Kremli ajaloo võltsimise vastase komisjoni liige, soovitas Venemaa Hääle (GR) ja tema siinse sõsarraadio Euro FM-i saates pöörata WikiLeaksi löögirusikas Eesti vastu:
Siin pole midagi uut, peame püstitama küsimuse globaalselt, tegema agarat koostööd rahvusvahelise üldsusega, mis saab üha mõjukamaks. Tuleb WikiLeaksiga töötada. Võtame või venelaste vaenamise küsimuse Lätis ja Eestis — kuni me neile Moskvast survet avaldame, tajutakse seda vabadust armastavate väikeriikide kallale kippumisena tohutu Venemaa poolt, kuid meil tuleb asja ajada pahemparteidega Brüsselis, Berliinis ja Prantsusmaal ja selle sama WikiLeaksiga. Laseme temal avaldada materjale Eesti salateenistustest, kes taotlevad venemeelsete organisatsioonide lagundamist.
Isekiri jälgib Andres Jõesaare süüasja kulgu, kuna süüteost möödunud 3 kuud on juba näidanud, et uurimine käsi-käes avalik-õigusliku meediaga loodab ilmselt, et asi ununeb või vähemalt ähmastub üldsuse mälus. On’s see keeruline, kui Jõesaare enda käes on jätkuvalt avalik-õigusliku TV, raadio ja veebiportaalide ohjad?!
Isekiri on vahepeal võrrelnud Jõesaare juhtumit Duisburgi linnapea Sauerlandi omaga (vt Jõesaar & Sauerland avalikkuse kohtu ees) Saksamaal. Nende ühine joon on selles, et kumbki mees ei mõistnud õigel ajal avalikust ametist tagasi astuda, vastupidi — mõlemad püüavad pead liiva alla peita ega mõista avalik-õigusliku ametiga kaasneva vastutuse eripära. Nad rakendavad ametikoha eelised pigem asja uurimise või kajastamise mõjutamiseks.
Kuid muidugi on ka erijooni: näiteks lakkamatu meeleavaldamine linnapea tagasiastumiseks Saksamaal, samas kui Eesti “avalikkuse suur huvi” ERR-i juhi kriminaalasja kulgemise vastu piirdub kord kuus prokuratuuri kõneisikute tülitamisega Õhtulehe ja Delfi.EE ajakirjanike poolt. Preagune seis näitab, et Riigiprokuratuur ei tea midagi ka ekspertiisitulemuste käekäigust. Vahest on need paberid selle ajaga juba ära kadunud?
Helilooja Pärt köitis Isekirja tähelepanu sel aastal mitmel korral. Siis kui ER-i Klassikaraadio kordas 5 aasta tagust saatesarja Arvo Pärdist (autor Immo Mihkelson). Ja Pärdi IV sümfoonia taasesituste puhul, mille esiettekanne toimus Los Angelesis jaanuaris 2009. Saatesarja võiks üllitada heliplaadil, kärpides ER-i enesekiitust, kordustealti autori omateksti, ja ehk parema pealkirjaga kui lihtsalt «Inimene ja muusika». Meeleldi ostaks siinkirjutaja tulevikus selle sarisaate salvestusega kuni 4-plaadise komplekti. Isekiri kordas ühtlasi (Kuulakem Arvo Pärti!) looja enda saatesõnu tema helivilja nautijaile:
“Oma muusikat võrdleksin puhta valgusega, kus kõik värvid on olemas. Ainult prisma võib selle valguse värvideks jagada ja värvid nähtavaks teha — see prisma võiks olla kuulaja hing.”
Ameerika filmikriitikute peksupoisiks sattunud “Knight & Day” (Nagu öö ja päev) on sellegipoolest nauditav. Tasub vaadata! Ja eriti neil, kes on nördinud mõrvalitsentsi nr 007 omaniku segavereliste, XXI sajandil välmitud järglaste pärst: “Die another Day” — “Casino Royale” — “Quantum of Solace”
Filmi pealkirja ühtmoodi eksitavad tõlked eesti, läti, prantsuse (Nuit et jour) jmt keelde eiravad algupärast kõlamängu knight—night (rüütel—öö), kuna venekeeli on originaali suisa vastandatud, — vene keeles “Рыцарь дня”, st “Päevarüütel” — ja miks mitte!
Duisburgi linnapea Adolf Sauerland (55) — kedagi ei tapnud, ent avalikke huve järgima seatud kõrge ametimehena oli liiga hooletu. Andres Jõesaar (51), jah, tahtmatult küll, kuid paraku tappis. Avalike huvide järgijaks ringhäälingunõukogus aga sobib ikkagi!?
Jõesaare & Sauerlandi juhtumeid ühendab muidugi mõlema isiklik süümetus. Erijooned seevastu on objektiivset laadi — kummagi juhtumi tehiolud ning Eesti ja Saksamaa üldsuse erinev suhtumine juhtunud katastroofidesse. Mis neid vägagi sarnaseks teeb, on mõlema mehe mitmekordne suutmatus (eetiline impotents): esiteks võimetus mõista olulisi asju, mis avalikku ametit puudutavad, ja teiseks — nende suutmatus tagasi astuda. Loe lähemalt…
Aasta eest Hiina RV — Soome ühisettevõtte FutuVision Media käe all Tamperest eesti saateid alustanud uus ringhäälingujaam tuleb jälle sammukese publikule lähemale. Tänavu jaanuaris tegi nende eestikeelsete saadete ülekannetega algust üks kohalik raadio Virumaal. Juuni keskel toimus Pärnus aga “Hiina pühapäev”. Loe lähemalt
Isekiri 