Archive for the ‘Kaalep-Tarmak’ Tag

Kellele meeldib Stirlitz?   Leave a comment


Eesti TV põhikanalile ETV-1 jõudis 8. juunil 2011 sarja «Seitseteist kevadist hetke» kärbitud ja koloreeritud variant. Keskealised ja vanemad eestlased teavad seda filmi oma käest, kui see veel must-valge oli. Vene ajal näidati seda korduvalt. Max Otto von Stirlitzi vaimustust 1970. aastate Eestis nagu ei mäleta.

Mõni vanem vaataja meenutab, et vaatas seda tükati ja arvab et… “Nüüd vist samuti, kui peale juhtun. Kas konkreetset filmijagu lõpuni, ei seda ei tea.”

Omaette küsimus, kuidas võtavad eesti noored vastu seda omaaegset vene kultusfilmi.

Miks ETV-1 seda üldse näitab? Vahest lihtsalt poliitilisest lapsemeelsusest. Isekirja hinnangul on too kunstiteos totalitaristlik. See rõhuv taak mõjub enamgi nüüdses, Stirlitzi-sarja uuendatud, ülevärvitud ning 3 tunni võrra lühendatud variandis.

Loe edasi… Isekiri: Gebisti värvilised unenäod

Advertisements

Tapatöö: tahtmatu, avalik(-õiguslik) ja vaevaliselt lahenev   Leave a comment


Isekiri jälgib Andres Jõesaare süüasja kulgu, kuna süüteost möödunud 3 kuud on juba näidanud, et uurimine käsi-käes avalik-õigusliku meediaga loodab ilmselt, et asi ununeb või vähemalt ähmastub üldsuse mälus. On’s see keeruline, kui Jõesaare enda käes on jätkuvalt avalik-õigusliku TV, raadio ja veebiportaalide ohjad?!

Isekiri on vahepeal võrrelnud Jõesaare juhtumit Duisburgi linnapea Sauerlandi omaga (vt Jõesaar & Sauerland avalikkuse kohtu ees) Saksamaal. Nende ühine joon on selles, et kumbki mees ei mõistnud õigel ajal avalikust ametist tagasi astuda, vastupidi — mõlemad püüavad pead liiva alla peita ega mõista avalik-õigusliku ametiga kaasneva vastutuse eripära. Nad rakendavad ametikoha eelised pigem asja uurimise või kajastamise mõjutamiseks.

Kuid muidugi on ka erijooni: näiteks lakkamatu meeleavaldamine linnapea tagasiastumiseks Saksamaal, samas kui Eesti “avalikkuse suur huvi” ERR-i juhi kriminaalasja kulgemise vastu piirdub kord kuus prokuratuuri kõneisikute tülitamisega Õhtulehe ja Delfi.EE ajakirjanike poolt. Preagune seis näitab, et Riigiprokuratuur ei tea midagi ka ekspertiisitulemuste käekäigust. Vahest on need paberid selle ajaga juba ära kadunud?

Loe teisigi sama teemat puudutavaid postitusi: Eesti Meel: Rooliroimari hooaeg ERR-is, Isekiri: Jõesaare sada päeva — ilma kahtluseta, Isekiri: Dexter ja haige ühiskond, Hajameelne: süda töötab kohtutaktisPaul-Eerik Rummo: Kuidas muuta inimest…

Külm sõda: Eesti vastus Venemaale?   Leave a comment


Vähemalt ühes Eesti piirkonnas vastustab EV valitsus idasuunal toimuva külma sõja ründeid. Nimelt on EV valitsusel septembris 2010 valminud Ida-Virumaa tegevuskava 2010-2014 järgi vaja tõhustada ka teabelevi Kirde-Eestis. Eesmärgiks on tagasi võita selle piirkonna venelaste enamikku, kes on kinni Venemaa teabeväljas.

Kavas käsitleb umbes kümnendik meetmeid teabesõda, need on aga olulised:
• Eesti ametkondliku teabe kanaliseerimine venekeelseks massiteabeks (vastutavad kõik ministeeriumid)
• sellise teabevoo ja selle adressaatide mitmekesistamine (vastustab kultuuriministeerium)
• teabe kättesaadavuse laiendamine vene tarbijaskonnale nii Eestis kui üle piiri (kultuuriministeerium)
• ja seda kõike…

“tasakaalustamaks Eesti suhtes vaenulikku infopropagandat”

Selle Virumaa idaosa lõimimise plaani juures on küsitavaid külgi. Esiteks — kava lõimida Eestit n-ö “Venemaa inforuumi“, ja teiseks — eelloetletud teabesõja-meetmete täielik venekeelsus. Kas nende Eesti-poolsete külma sõja plaanide täideviimise kupjaks määratud kultuuriministeeriumi haldussuutlikkus on ka piisav? See ametkond ei tule ju toime isegi enda loal tegutsevate ringhäälingujaamade kontrolliga ringhäälingu-lubadele vastavuse mõttes, mis muuseas on üks meie ühepoolselt minetatud rindelõik Venemaa—Eesti külmas sõjas… Edasi loe siit