Järelehüüe Järvile ja teistele kadunud poegadele   3 kommentaari

«Ükskõik mida ärapöördumise õigustuseks ka ütled, tehingu peab välja maksma rahvas, kes sinule lootis; mida väiksem on rahvas, seda enam. Seda suurem on tema vendade kaastunne. [—] Ja nii ütleme meie: olgu neile võõramaa leib mõru, kes juurteta inimeste ässitusel vahetavad lapsepõlvehelid, kogu muusika hõbeseeklite ja kõige uuema Ameerika automargi vastu. Kodumaa kadunud pojad…»

Kes seda ütles? Vist keegi meie pea- või muiduministri nõunik? Kui autor meelde ei tule, vt… Isekirja dokument: Kodumaa & Muusika… Lisaks Isekirja võrdlus: Miks Järvi lahkus aastal 1980 & 2010…

Sama teema EestiMeelses blogis:

Olgu võõramaa leib neile mõru!
Arvo Pärt: (post)kommunism kestab pool sajandit
JärviGate: sovetiaeg Eesti kultuurielus

Advertisements

3 responses to “Järelehüüe Järvile ja teistele kadunud poegadele

Subscribe to comments with RSS.

  1. Arhitekt Ike Volkov: Maailmal ja eriti meil, on Arvo Pärt ja Neeme Järvi. Mõlemad kupatati Nõukogude ajal tundmatusse ja peideti nende looming, kui nad maailmakodanikeks said. Meenub EKP vastutava töötaja Viia Roosipõllu nördinud lausekatke: «Ma teadsin tast kõik, ometi ta reetis minu… » Nüüd on kadunud pojad koduteel, ukselävel, ent üle läve astudes lajatatakse neile uks tagantkätt vastu kukalt. Üks pahandus teise otsa, väiklane närimine ja parastamine ja autu teabelekitamine. Me ei oska neid hiiglaseid oma päkapikumaal kohelda, jõllitame üllatunud näol, pea kuklas, ja näpime püksiviiki. Ja igaks juhuks ei tee midagi.

    Otsustajad ei suuda otsustada. Olen mitu korda retooriliselt küsinud: mitu flöödimängijat on Eestil vaja? Mitu teatrit jaksab Eesti inimväärselt ülal pidada? Mitu muuseumi? Ei vastata, muudetakse arvamusi, tegeletakse pöidlakeerutamisega.
    Aga esindusorkestri pillimehe palk on 8000 krooni, õpitud on aastakümneid ja lapsed käivad koolis.

    Kes küll näeks üle küürus turjade?
    Pm 30.11.2010 http://www.postimees.ee/?id=349964

  2. ERSO juht Kadri Tali: «ERSO uus kunstiline juht saab olema Neeme Järvi, kunstiline nõustaja Paavo Järvi ja esimene külalisdirigent Olari Elts. Kaks kuud tagasi tööle asudes oligi minu põhieesmärk taastada mõnus tööõhkkond.» Vt http://klassikaraadio.err.ee/kultuur?news=228697

    ERSO eelmine juht Andres Siitan ja Neeme Järvi sõlmisid 17. augustil 2009 kultuuriminister Laine Jänes (m.n. Laine Randjärv) juuresolekul eellepingu, mille põhjal Neeme Järvi asus hooajaks 2010-2011 ERSO kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks, kuid peagi lahkus Neeme Järvi ERSO neilt kohtadelt, süüdistades Eesti valitsusametnikke ebapädevuses.

    Tali 2010—2011 hooaja lõpetamisel
  3. Eesti Päevaleht (5.3.1980 Stk) kommenteeris Madis Kadaga Sirbi ja Vasara kirjutist nii:

    … Esineda eesti muusikutena välismaal on Arvo Pärdil ja Neeme Järvil kindlasti lihtsam tulevikus, kui see oli varem. Ja kes keelab eesti rahval nende tööst ja loomingust osa saamast? Miks ei või Pärdi helitöid tulevikus kodumaal esitada, miks mitte Järvi dirigeerimist — originaalis või heliplaadilt? — Ei, [valitsev] partei on 2 loovinimese ja nende töö ”igaveseks ajaks” maha kustutanud — nii nagu tegi hitlerlik Saksamaa osa oma loovinimestega. Soome ringhääling pühitses Eesti Vabariigi [62.] aastapäeva, esitades Jaan Räätsa sümfoonia nr 7 Neeme Järvi juhatusel. Nii on üle lahe veel võimalik kuulata ”keelatud” dirigendi poolt juhendatud helisid…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: