Archive for the ‘kõlblus’ Tag

Luterikirik kui variasutus?   2 kommentaari


Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.)

“nähtavat ühtsust kinnitava lepingu”

sõlmimine 13. novembril Tallinna Toomkirikus sarnanes Kremli tseremooniaga kaks ja pool aastat tagasi, kui president Putin kunagise KGB väärikate kaastöötajate audientsil ühendas Vene Välismaise Õigeusukiriku Moskva Patriarhaadiga. Patriarhaat taastati Venemaal AD1943 ja kõik järgnevad patriarhid Sergiusest Alexius II-ni pandi paika N Liidu jumalasalgajaist juhtide poolt. Tegevuseks tarvliku tunnustuse said kirikud NLKP-lt — ning toimisid roimarliku salapolitsei kontrolli — ja NSV Liidu MN-i j. a usuasjade nõukogu eestkoste all. Isekiri küsib, kas ka meie kirik toona oli variasutus

Vastus EELK variasutuseks olemise küsimusele on oluline peamiselt ajaloo seisukohalt. Vastusest sõltub aga seegi, kas kiriku “nähtav ühtsus” on tõeline või rajatud liivale. Kas liidetud kehandi nähtamatu lõhe armistub, sootuks kaob või sealt jookseb tulevikus verd? Edasi…

Lisalugemist: Usklike kimbutamisest 1980. aastail

Advertisements

Holokausti-miljonärid vahi all   Leave a comment


Ühendriikides on riisutud juutide hüvitusfonde, mis pidanuks pakkuma leevendust vaestele holokaustiohvritele. Raha on pärit sakslaste taskust, kellelt juudiühendused on aastatega välja pressinud astronoomilisi summasid. Nüüd on kinni võetud 17 isikut — peale 1 venelase kõik juudid. Föderaalse Juurdlusbüroo andmeil läks petiste tasku $42.500.000… Veel

Jõesaare reality show jätkub…   Leave a comment


Alates “Aktuaalse kaamera” 18. VII  saates talle pühendatud peauudisest kuni viimaste avaldusteni pole Andres Jõesaar käitumisjoont muutnud. Mida ta sest ka ei räägi, mõtleb Jõesaar meediajuhina jätkata.

Laupäeva, 6. XI hommikul BNS-ile ja AS-i Eesti Meedia väljaandeile tegi ta uue “tagasiastumise” avalduse ja näitas end järgmisel päeval avalikkusele Jaani kiriku remondi järgsel jumalateenistusel. Nii viis pime juhus või püha vaim kokku Jõesaare, Jumala ning reporterid (vt 7.11.2010 Delfi.EE-s).

Jõesaare intervjuude refrään: «Ma ei jätka juhi kohal!» (vt 6. XI Kanal-2) on sama kindel kui varem, ent seekord paljastus ka Jõesaare PR-kampaania peenmehhaanika: aja aga vana palitu selga, kulunud kingapaar jalga, et vaid kahetsus enam välja paistaks… Sootuks teist, mitte kahjutundelist ja süümetut avaliku elu tegelast võis näha umbes samal ajal toimunud spordikongressil (vt YouTube’is 9′ või SportTV.EEs 1′)

Jõesaar

Ettevaatust! Andres Jõesaar — rooliroimar & meediamanipulatsiooni peenmehaanik

Jõesaare  avaldused on sihitud süüdlasevarju eemaldamisele endalt ilma avalikkusest taandumise tegeliku tagamõtteta.

Jõesaar on juba 10 aastat Rahvusringhäälingu nõukogus (RRN), mis on riigieelarvelisi meediume (ETV1, ETV2, Vikerraadio, R-2, R-4, Klassikaraadio ja kõik ERR-i veebiportaalid) juhtiv järelevalve-asutus. Aga hoolimata 17.7.2010 tema osalusel inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetusest Jõesaar nõukogust “siiski lahkuda ei kavatse” (BNS 11.8.10). Nõukokku jäämise kavatsus on tänagi kindel. Millest hoolimata on tal õnnestunud näiva “lahkumise” meediamulle ajakirjanduse abil suureks puhuda. Ja peavoolumeedia osutub talle mugavaks võlupeegliks, mille ees Jõesaar võib hubaselt kenitleda: Oh, peeglike-peeglike seina peal, kes oleks parem kahetseja ilma peal?!

Avalik-õigusliku meedia seis ei saa hea olla, kui süümetu ilmega Jõesaar selle juhtimises osaleb. Tema püsimise tõttu RRN-i koosseisus ei saanud ka parlament sinna valida RRN-i tulevase esimehe uut kandidaati. Juhi kohalt lahkumise jutuga suutis Jõesaar häälestada massimeediat talle soodsale kahetsuslainele. Samas ERR-i juhtimishoobadest kinni hoides, tihkab ta hoida kätt ka oma juhtumi meediakajastusel ja mõjutada avalikkuse suhtumist sellesse. Vt põhjalikumat analüüsi Jõesaare süüasja meediaretseptsioonist siit.

Jõesaare sada päeva — ilma kahtluseta   Leave a comment


Meediajuht Jõesaare liiklusroim lähenes sammukese õiglasele lahendusele, kuid paistab seda hullem eetilisest küljest. Massimeedia manipulatsioonidega on tekitatud väär mulje, justkui kahetseks Jõesaar oma süüd. Veel valelikum on meediamull sellest, nagu tahaks Jõesaar avalikust ametist taanduda, aga ei saa — avalik-õiguslikke meediume juhtiva nõukogu väidetava vastuseisu tõttu

Kui Andres Jõesaare põhjustatud liiklusõnnetusest oli möödas 100 päeva, kutsuti ta esimest korda ülekuulamisele. Politseiuurija esitas talle kuriteo-kahtlustuse KarS §422 lg1 alusel, mis võib kaasa tuua kuni 5-aastase vangistuse. Üldsuse ajapikku vaibuma kippuv huvi on peaküsimuses — keda juhtunus süüdistada? — rahuldatud ja seega, kui midagi sensatsioonilist ei juhtu, jõuab see asi samas seisus ka kohtusse. Küsida jääb vaid, kui kaua see veel venib.

Loe õiguslikku analüüsi siit, vt ka Eesti Meel: ebaaktuaalne Jõesaar

Tapatöö: tahtmatu, avalik(-õiguslik) ja vaevaliselt lahenev   Leave a comment


Isekiri jälgib Andres Jõesaare süüasja kulgu, kuna süüteost möödunud 3 kuud on juba näidanud, et uurimine käsi-käes avalik-õigusliku meediaga loodab ilmselt, et asi ununeb või vähemalt ähmastub üldsuse mälus. On’s see keeruline, kui Jõesaare enda käes on jätkuvalt avalik-õigusliku TV, raadio ja veebiportaalide ohjad?!

Isekiri on vahepeal võrrelnud Jõesaare juhtumit Duisburgi linnapea Sauerlandi omaga (vt Jõesaar & Sauerland avalikkuse kohtu ees) Saksamaal. Nende ühine joon on selles, et kumbki mees ei mõistnud õigel ajal avalikust ametist tagasi astuda, vastupidi — mõlemad püüavad pead liiva alla peita ega mõista avalik-õigusliku ametiga kaasneva vastutuse eripära. Nad rakendavad ametikoha eelised pigem asja uurimise või kajastamise mõjutamiseks.

Kuid muidugi on ka erijooni: näiteks lakkamatu meeleavaldamine linnapea tagasiastumiseks Saksamaal, samas kui Eesti “avalikkuse suur huvi” ERR-i juhi kriminaalasja kulgemise vastu piirdub kord kuus prokuratuuri kõneisikute tülitamisega Õhtulehe ja Delfi.EE ajakirjanike poolt. Preagune seis näitab, et Riigiprokuratuur ei tea midagi ka ekspertiisitulemuste käekäigust. Vahest on need paberid selle ajaga juba ära kadunud?

Loe teisigi sama teemat puudutavaid postitusi: Eesti Meel: Rooliroimari hooaeg ERR-is, Isekiri: Jõesaare sada päeva — ilma kahtluseta, Isekiri: Dexter ja haige ühiskond, Hajameelne: süda töötab kohtutaktisPaul-Eerik Rummo: Kuidas muuta inimest…

Dexter Morgan saab terveks   Leave a comment


Nüüd on Dexter esimest korda ise roimarina ametliku kahtluse all. Objektiivselt võttes alusetult, subjektiivselt aga, see on Dexteri enda arust, täie õigusega. Nõnda et ta arvab koguni sobimatuks oma naise matustele ilmuda… Märk süümekast… Vähemalt sotsiaalselt tervistav! Loe ja vt lisaks siit

Tom Cruise’i uus spioonifilm   Leave a comment


Ameerika filmikriitikute peksupoisiks sattunud “Knight & Day” (Nagu öö ja päev) on sellegipoolest nauditav. Tasub vaadata! Ja eriti neil, kes on nördinud mõrvalitsentsi nr 007 omaniku segavereliste, XXI sajandil välmitud järglaste pärst: “Die another Day” — “Casino Royale” — “Quantum of Solace”

Filmi pealkirja ühtmoodi eksitavad tõlked eesti, läti, prantsuse (Nuit et jour) jmt keelde eiravad algupärast kõlamängu knight—night (rüütel—öö), kuna venekeeli on originaali suisa vastandatud, — vene keeles “Рыцарь дня”, st “Päevarüütel” — ja miks mitte!

Loe edasi… Öö- või Päevarüütel?

Lisaks Isekiri: Baltlane von Stauffenberg?