Archive for the ‘kõlblus’ Tag

Vikilekked, vaba maailm ja virtuaalkommunism   Leave a comment


Võideldes poliitika läbipaistvuse eest ajab Julian P Assange (JPA) õiget asja ja õigel ajal, aga vales suunas. Washington on suhestudes maailma võtnud enam vastutust kui kogu kaltsakmaade koondis kokku, kes Moskvale ja Pekingile relvade eest müüvad oma hääli ÜRO-s.

Ei tasu otsida vandenõusid seal, kus neid pole. Mida on väärt üksi JPA väide Rootsist kui NATO salaliikmest. Tema kujutluspilt rahvusvahelisest elust —— et mitte öelda maailmavaade —— on arutu ja ilmselt paranoilisem kui eestlaste Venemaa-hirm, nagu see CableGate’iga ilmnes USA diplomaadi hinnangus —

“almost-paranoid perception of an imminent Russian attack” (27.4.2009 läkitus Tallinna suursaatkonnast)

Pealegi eirab JPA geopoliitilisi tõsiasju — vt StratFori juhi George Friedmani analüüsi:

“Assange’s claim that geopolitics has changed is as false as it is bold…” (STRATFOR: Taking Stock of WikiLeaks)

Teisalt on JPA ise moodsa, post-bipolaarse ja Külma sõja järgse aja nähtus. Ja JPA võib tahtmatult isegi maailma depolariseerumise üks instrument olla.

Avalikkuse evitamist ja läbipaistvuse selgitamist alustas JPA ometi õigest kohast — lekkekavaga kommunistlikest Hiina RV-st ja Vietnami SV-st. Seal mõistagi oli lekkivaid saladuselätteid napilt. Nii et salajase teabe vood oleks ära kuivanud enne, kui JPA üleilmse kuulsuse saavutas.

Vabas maailmas aga jagab isegi erasektor avalikk(us)e teenusi, kaupade, teenuste ja rahavoolu kõrval vaba teabevoolu. Aitüma teile, Google, Visa, Amazon, PayPal… Mõnda teist on JPA tegevus nii sügavalt solvanud, et te oma tehnilise abi VikiLeketele peatasite… —Milleks oli ehk voli ja õigus kliendilepingu järgi… Ja JPA omakorda loeb teid USA välispoliitika sabarakkudeks… Nii piiratud maailmapilt! Vist oleks etem, kui nad osutuksid Puna-Hiina kannupoisteks?

Üks on kindel, läänelikult avatud süsteem on saladuste hankijale kerge saak. Samas USA pole taoliste leketega nii haavatav kui salatsev, autoritaarne režiim või suletud ühiskond. Küll võib Interneti leiutanud USA nüüd paremini mõista hiina punaste pettumust Goolge’is jm vaba maailma teabeajastu leiutiste pahupooles. Ei saa välistada taganemist vaba teabevoolu põhimõtteist ja empaatia vaimus järelmeid, nt vastastikust konvergentsi ja totalitaarseid küberregulatsioone üleilmses ulatuses.

Avalikustajale tasub saatus (või CIA) ta enda vahenditega, tuues üldsuse ette JPA eraelu (vt 14.12.2010 New York Posti: Lonely blond leaker seeks hottie või 19. skp Londoni Daily Maili: The wildly promiscuous lifestyle of WikiLeaks boss Julian Assange) Niisiis on Julian P Assange, alias Harry Harrison, käitunud vastutustundetult oma seksipartneritega. Kui teda taheti vahele võtta, siis tehti seda õiges kohas, kus JPA kombeid kvalifitseeritakse alamastme vägistamisena — roima selline määratlus on vahest ekslik ja kindlasti ebatäpne. Irooniliselt saab muu maailm Rootsi krimiseadustiku vastavaist sätteist sotti alles JPA süüasja käsitledes.

Vaba maailm ei andesta.

Loe ka Jüri Estamit: Mis on Assange’i ülesanne? — (TMS-is)

Järelehüüe Järvile ja teistele kadunud poegadele   3 kommentaari


«Ükskõik mida ärapöördumise õigustuseks ka ütled, tehingu peab välja maksma rahvas, kes sinule lootis; mida väiksem on rahvas, seda enam. Seda suurem on tema vendade kaastunne. [—] Ja nii ütleme meie: olgu neile võõramaa leib mõru, kes juurteta inimeste ässitusel vahetavad lapsepõlvehelid, kogu muusika hõbeseeklite ja kõige uuema Ameerika automargi vastu. Kodumaa kadunud pojad…»

Kes seda ütles? Vist keegi meie pea- või muiduministri nõunik? Kui autor meelde ei tule, vt… Isekirja dokument: Kodumaa & Muusika… Lisaks Isekirja võrdlus: Miks Järvi lahkus aastal 1980 & 2010…

Sama teema EestiMeelses blogis:

Olgu võõramaa leib neile mõru!
Arvo Pärt: (post)kommunism kestab pool sajandit
JärviGate: sovetiaeg Eesti kultuurielus

Luterikirik kui variasutus?   2 kommentaari


Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.)

“nähtavat ühtsust kinnitava lepingu”

sõlmimine 13. novembril Tallinna Toomkirikus sarnanes Kremli tseremooniaga kaks ja pool aastat tagasi, kui president Putin kunagise KGB väärikate kaastöötajate audientsil ühendas Vene Välismaise Õigeusukiriku Moskva Patriarhaadiga. Patriarhaat taastati Venemaal AD1943 ja kõik järgnevad patriarhid Sergiusest Alexius II-ni pandi paika N Liidu jumalasalgajaist juhtide poolt. Tegevuseks tarvliku tunnustuse said kirikud NLKP-lt — ning toimisid roimarliku salapolitsei kontrolli — ja NSV Liidu MN-i j. a usuasjade nõukogu eestkoste all. Isekiri küsib, kas ka meie kirik toona oli variasutus

Vastus EELK variasutuseks olemise küsimusele on oluline peamiselt ajaloo seisukohalt. Vastusest sõltub aga seegi, kas kiriku “nähtav ühtsus” on tõeline või rajatud liivale. Kas liidetud kehandi nähtamatu lõhe armistub, sootuks kaob või sealt jookseb tulevikus verd? Edasi…

Lisalugemist: Usklike kimbutamisest 1980. aastail

Holokausti-miljonärid vahi all   Leave a comment


Ühendriikides on riisutud juutide hüvitusfonde, mis pidanuks pakkuma leevendust vaestele holokaustiohvritele. Raha on pärit sakslaste taskust, kellelt juudiühendused on aastatega välja pressinud astronoomilisi summasid. Nüüd on kinni võetud 17 isikut — peale 1 venelase kõik juudid. Föderaalse Juurdlusbüroo andmeil läks petiste tasku $42.500.000… Veel

Jõesaare reality show jätkub…   Leave a comment


Alates “Aktuaalse kaamera” 18. VII  saates talle pühendatud peauudisest kuni viimaste avaldusteni pole Andres Jõesaar käitumisjoont muutnud. Mida ta sest ka ei räägi, mõtleb Jõesaar meediajuhina jätkata.

Laupäeva, 6. XI hommikul BNS-ile ja AS-i Eesti Meedia väljaandeile tegi ta uue “tagasiastumise” avalduse ja näitas end järgmisel päeval avalikkusele Jaani kiriku remondi järgsel jumalateenistusel. Nii viis pime juhus või püha vaim kokku Jõesaare, Jumala ning reporterid (vt 7.11.2010 Delfi.EE-s).

Jõesaare intervjuude refrään: «Ma ei jätka juhi kohal!» (vt 6. XI Kanal-2) on sama kindel kui varem, ent seekord paljastus ka Jõesaare PR-kampaania peenmehhaanika: aja aga vana palitu selga, kulunud kingapaar jalga, et vaid kahetsus enam välja paistaks… Sootuks teist, mitte kahjutundelist ja süümetut avaliku elu tegelast võis näha umbes samal ajal toimunud spordikongressil (vt YouTube’is 9′ või SportTV.EEs 1′)

Jõesaar

Ettevaatust! Andres Jõesaar — rooliroimar & meediamanipulatsiooni peenmehaanik

Jõesaare  avaldused on sihitud süüdlasevarju eemaldamisele endalt ilma avalikkusest taandumise tegeliku tagamõtteta.

Jõesaar on juba 10 aastat Rahvusringhäälingu nõukogus (RRN), mis on riigieelarvelisi meediume (ETV1, ETV2, Vikerraadio, R-2, R-4, Klassikaraadio ja kõik ERR-i veebiportaalid) juhtiv järelevalve-asutus. Aga hoolimata 17.7.2010 tema osalusel inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetusest Jõesaar nõukogust “siiski lahkuda ei kavatse” (BNS 11.8.10). Nõukokku jäämise kavatsus on tänagi kindel. Millest hoolimata on tal õnnestunud näiva “lahkumise” meediamulle ajakirjanduse abil suureks puhuda. Ja peavoolumeedia osutub talle mugavaks võlupeegliks, mille ees Jõesaar võib hubaselt kenitleda: Oh, peeglike-peeglike seina peal, kes oleks parem kahetseja ilma peal?!

Avalik-õigusliku meedia seis ei saa hea olla, kui süümetu ilmega Jõesaar selle juhtimises osaleb. Tema püsimise tõttu RRN-i koosseisus ei saanud ka parlament sinna valida RRN-i tulevase esimehe uut kandidaati. Juhi kohalt lahkumise jutuga suutis Jõesaar häälestada massimeediat talle soodsale kahetsuslainele. Samas ERR-i juhtimishoobadest kinni hoides, tihkab ta hoida kätt ka oma juhtumi meediakajastusel ja mõjutada avalikkuse suhtumist sellesse. Vt põhjalikumat analüüsi Jõesaare süüasja meediaretseptsioonist siit.

Jõesaare sada päeva — ilma kahtluseta   Leave a comment


Meediajuht Jõesaare liiklusroim lähenes sammukese õiglasele lahendusele, kuid paistab seda hullem eetilisest küljest. Massimeedia manipulatsioonidega on tekitatud väär mulje, justkui kahetseks Jõesaar oma süüd. Veel valelikum on meediamull sellest, nagu tahaks Jõesaar avalikust ametist taanduda, aga ei saa — avalik-õiguslikke meediume juhtiva nõukogu väidetava vastuseisu tõttu

Kui Andres Jõesaare põhjustatud liiklusõnnetusest oli möödas 100 päeva, kutsuti ta esimest korda ülekuulamisele. Politseiuurija esitas talle kuriteo-kahtlustuse KarS §422 lg1 alusel, mis võib kaasa tuua kuni 5-aastase vangistuse. Üldsuse ajapikku vaibuma kippuv huvi on peaküsimuses — keda juhtunus süüdistada? — rahuldatud ja seega, kui midagi sensatsioonilist ei juhtu, jõuab see asi samas seisus ka kohtusse. Küsida jääb vaid, kui kaua see veel venib.

Loe õiguslikku analüüsi siit, vt ka Eesti Meel: ebaaktuaalne Jõesaar

Tapatöö: tahtmatu, avalik(-õiguslik) ja vaevaliselt lahenev   Leave a comment


Isekiri jälgib Andres Jõesaare süüasja kulgu, kuna süüteost möödunud 3 kuud on juba näidanud, et uurimine käsi-käes avalik-õigusliku meediaga loodab ilmselt, et asi ununeb või vähemalt ähmastub üldsuse mälus. On’s see keeruline, kui Jõesaare enda käes on jätkuvalt avalik-õigusliku TV, raadio ja veebiportaalide ohjad?!

Isekiri on vahepeal võrrelnud Jõesaare juhtumit Duisburgi linnapea Sauerlandi omaga (vt Jõesaar & Sauerland avalikkuse kohtu ees) Saksamaal. Nende ühine joon on selles, et kumbki mees ei mõistnud õigel ajal avalikust ametist tagasi astuda, vastupidi — mõlemad püüavad pead liiva alla peita ega mõista avalik-õigusliku ametiga kaasneva vastutuse eripära. Nad rakendavad ametikoha eelised pigem asja uurimise või kajastamise mõjutamiseks.

Kuid muidugi on ka erijooni: näiteks lakkamatu meeleavaldamine linnapea tagasiastumiseks Saksamaal, samas kui Eesti “avalikkuse suur huvi” ERR-i juhi kriminaalasja kulgemise vastu piirdub kord kuus prokuratuuri kõneisikute tülitamisega Õhtulehe ja Delfi.EE ajakirjanike poolt. Preagune seis näitab, et Riigiprokuratuur ei tea midagi ka ekspertiisitulemuste käekäigust. Vahest on need paberid selle ajaga juba ära kadunud?

Loe teisigi sama teemat puudutavaid postitusi: Eesti Meel: Rooliroimari hooaeg ERR-is, Isekiri: Jõesaare sada päeva — ilma kahtluseta, Isekiri: Dexter ja haige ühiskond, Hajameelne: süda töötab kohtutaktisPaul-Eerik Rummo: Kuidas muuta inimest…

Dexter Morgan saab terveks   Leave a comment


Nüüd on Dexter esimest korda ise roimarina ametliku kahtluse all. Objektiivselt võttes alusetult, subjektiivselt aga, see on Dexteri enda arust, täie õigusega. Nõnda et ta arvab koguni sobimatuks oma naise matustele ilmuda… Märk süümekast… Vähemalt sotsiaalselt tervistav! Loe ja vt lisaks siit

Tom Cruise’i uus spioonifilm   Leave a comment


Ameerika filmikriitikute peksupoisiks sattunud “Knight & Day” (Nagu öö ja päev) on sellegipoolest nauditav. Tasub vaadata! Ja eriti neil, kes on nördinud mõrvalitsentsi nr 007 omaniku segavereliste, XXI sajandil välmitud järglaste pärst: “Die another Day” — “Casino Royale” — “Quantum of Solace”

Filmi pealkirja ühtmoodi eksitavad tõlked eesti, läti, prantsuse (Nuit et jour) jmt keelde eiravad algupärast kõlamängu knight—night (rüütel—öö), kuna venekeeli on originaali suisa vastandatud, — vene keeles “Рыцарь дня”, st “Päevarüütel” — ja miks mitte!

Loe edasi… Öö- või Päevarüütel?

Lisaks Isekiri: Baltlane von Stauffenberg?

Jõesaar & Sauerland   Leave a comment


Duisburgi linnapea Adolf Sauerland (55) — kedagi ei tapnud, ent avalikke huve järgima seatud kõrge ametimehena oli liiga hooletu. Andres Jõesaar (51), jah, tahtmatult küll, kuid paraku tappis. Avalike huvide järgijaks ringhäälingunõukogus aga sobib ikkagi!?

Jõesaare & Sauerlandi juhtumeid ühendab muidugi mõlema isiklik süümetus. Erijooned seevastu on objektiivset laadi — kummagi juhtumi tehiolud ning Eesti ja Saksamaa üldsuse erinev suhtumine juhtunud katastroofidesse. Mis neid vägagi sarnaseks teeb, on mõlema mehe mitmekordne suutmatus (eetiline impotents): esiteks võimetus mõista olulisi asju, mis avalikku ametit puudutavad, ja teiseks — nende suutmatus tagasi astuda. Loe lähemalt…

Pandi-preemiad & Vandi-teenijad   2 kommentaari


Kaks aastat järjest on ETV ja ER-i tähtsaim auhind läinud noorema põlvkonna ajakirjanikele (Mihkel Kärmas — Neeme Raud) Küsitav pole seejuures, kes Pandi-preemia pälvib, vaid see kurb tõsiasi, et Eesti riigieelarveline televisiooon ja ringhääling takerduvad igandeis ka preemiaid jagades. Küsimus on nimelt selles, kes oli Valdo Pant. Pandi-nimelise preemia jagamist iga-aastaseks muutes tehti sammuke aga õiges sihis. Auhind muutub nüüd rutiinsemaks ja laureaadiks satub tõenäosusteooria kohaselt järjest tähtsusetumaid publitsiste. Valdo Pandi legend on pseudosakraalsest staatikast ammu üle laetud ja vajaski maandamist tihemini kui keskeltläbi korra viisaastaku kohta. Samas on kahtlane, kas tulevased, sovetliku propaganda pärandist puutumatud laureaadid tahaks samastuda mõne — olgu Fritzu või Vanja tallalakkujaga — so mis tahes võõrvõimu teenriga… Loe edasi