Venemaa massiteabe vahetalitajad püüavad innukalt oma teabesõtta värvata palgasõdureid Eesti vene ajakirjanike seast… Oleks väär väita, et toimekal värbetööl pole tulemusi. Venemaa kihutustöö—infostruktuuride teenistusse ennast müüa soovijaid leidub. Aga reeglina on need inimesed nii andetud, rumalad, harimatud, et neid ei söandaks ajakirjanikuks pidadagi. Abi on neist vähe. Kui aga paremat võtta pole, tuleb teabesõdurite värbajatel Venemaalt rahulduda siin heitmetega.
See on katkend Oleg Samorodni venekeelsest raamatust «Kahepalgeline Impressum: Tillukese teabesõja anatoomia» (Tln, 2011, 264lk)
Raamat on kaunis köitev, ülevaatlik ja igale venemeediast ja poliitikast huvitujale ka akuutselt tarvilik. Sobib käsiraamatuks, mis lahkab asjatundlikult venekeelset teabelevi selle sajandi alguskümnendi Eestis ning toob ajakohaseid andmeid meie teabevälja mõjutusvõtteist ja mõjutajaist.
Kaheksakümmend aastat paavsti häält! Katoliku kiriku tarve kommunikeeruda kiriku liikmete ja muu ilmaga viis esimese maailmaraadio sünnini aastal 1931.
Ja Vatikani Raadio loojaks ei saanud seejuures keegi muu kui raadioleiutaja Guglielmo Marconi!
Marconi Vatikani raadios(filmikroonika 1931)
Kuidas Vatikanis sündinud rahvusvahelisse ringhäälingusse suhtuti Stalini aja Eestis, saab lugeda Isekirja põhiveebis.
Vaade Eesti poole üle Peipsi järve (Konstantin Voutsen)
Saare kujund toimib eri rahvaste teadvusele erinevalt. Kui eestlastel jt mererahvastel on saared vabaduse, turvalisuse ja sõltumatuse sümboliks, siis venelasile kui suurele mandrirahvale seostub ‘saar’ väljapääsmatu üksinduse ja vangistusega.
Isekiri uurib lähemalt president Toomas H Ilvese augustis 2011 esitletud metafoori “vene saarest” Eestis. See Aksjonovilt laenatud ja valimisdebatil korduvalt kasutatud “Krimmi saare” kujundi kohaldamine Eestile on pinnapealne ja ropagandaali maiku üritus.
Kohandamaks seadusetähte liiklustegelikkusega lihtsustati tänavu Liiklusseadust, hüljates endisi reegleid ja keeldusid, mille täitmist ei suudetud tagada. Samas vaimus lükkas Maanteeamet septembris 2011 käima kampaania eesmärgiga võrdustada algajaid sõidukijuhte kogenumatega. Seda küll formaalselt — kohustusliku vahtralehe-tähistuse minetamisega — mis pidavat liiklust veelgi ühtlustama.
Kampaaniat põhjendatakse eeskätt teiste liiklejate halvustava suhtumise jutuga — nagu ärgitaks vahtraleht kogenud kaasliiklejat näitama algajale oma üleolekut. See jutt on argumendina kergevõitu, aga kaalukas siiski vihjena alavääruskompleksile, mis reedab hundimoraali levikut kohalikus sõidukultuuri(tuse)s. Vahtralehega juht ei taha metsistuvas liikluskeerises välja paista ohvrina.
Eesti võimukandjad on järjest kinnitanud, nagu ei olekski Hiinas kommunismi. Seda on teinud ka väärikas Tartu Ülikoolis sovetiajal juristihariduse omandanud ministrid Juhan Parts ja Rein Lang, kes ometi peaks teadma, mis mõte peitub Hiina põhiseaduse avasätte sõnade taga:
“Hiina RV on rahvademokraatliku diktatuuri sotsialistlik riik, mida juhib töölisklass ja mis põhineb tööliste ja talupoegade liidul; Hiina RV toetub sotsialistlikule korrale. Ühelgi organisatsioonil ega üksikisikul ei ole õigust sotsialistlikku korda õõnestada.” (Hiina RV Põhiseaduse §1)
Taipamatule seletuseks: see on totalitaarse riigi konstitutsioon, mis kauni sõnavahu all tagab kompartei juhtkonna diktaadi priiuseta (eba)ühiskonna üle. Hiina RV on olemuselt NSV Liidu postpost-stalinistlik modifikatsioon.
Isekiri arvab, et mainitud valitsusliikmete mõistus ei ole siiski nüristunud, vaid nad esinevad silmakirjalikult ning — kui mitte otseselt, siis kaudselt — Pekingi poolt ette antud kõnepunktide järgi.
See pole kooskõlas vaba maailma ja seega ka mitte EV huvidega. Euroopa ja USA võitlevad Pekingiga praegu kaubandustõkete üle. Peavalu teevad ranged investeerimiseeskirjad ja autoriõiguse rikkumised Mandri-Hiinas. Samal ajal on Peking survestamas EL-i tagamaks Puna-Hiina käsitamist turumajanduslikuna, mis leevendaks muidki takistusi kaubavahetuses. Puna-Hiina püüab välismaal kinnistada nimelt kindlat pettekujutlust — et see maa on väliskapitalile turvaline koht ja väärib kohtlemist vaba(turu-majandusega) maailma täisväärtusliku partnerina. Kuidas on lood tegelikult?
Kommunistid kuulutasid Berliini müüri teatavasti “kaitsevalliks fašismi vastu” (antifaschistischer Schutzwall). Selle propagandistlikult näivtõeliku sildi taha varjati rahvuslikku traagikat. Peale inimeste vaba voolu peatas Berliini müür ka aja.
Müür toimis 28 aastat, kaks kuud ja 28 päeva, pikendades DDR-i agooniat ning hoides idasakslasi kinni kommunistlikus vanglas… Kuni 1989 aasta 9. novembrini. Berliini müüri langust võib lugeda Saksamaa antikommunistliku revolutsiooni üheks kulminatsiooniks. Revolutsioon algas Leipzigi esmaspäeva-liikumisest, kui seal nädala alguse regulaarsete kogunemistega protestiti valimisvõltsingute vastu. Leipzigi liikumine paisus 1989. aasta oktoobris massimiitinguteks, mis levisid üle Ida-Saksamaa. Aasta hiljem Saksamaa ühines.
Kui Berliini müüri murti esimesed augud, ilmnes koheselt Eesti “laulu-revolutsioonääride” mahajäämus. Eesti NSV liidrid Vaino Väljas, Arnold Rüütel ja Indrek Toome olid vahetult enne seda, 1989. aasta 7. novembril, andnud avalikult au NSV Liidu relvajõududele, st sovetiokupantide paraadile. Ja vahetult pärast Berliini müüri langust, 10. novembril kogunes ENSV Ülemnõukogu arutama hinnanguid ENSV nukuparlamendi esmakoosseisu N Liitu “astumise” otsusele, st 22. juulil 1940 vormistatud Eesti vägivaldsele inkorporeerimisele. Et see polnud ikkagi “eesti rahva vaba tahte avaldus” — sellest saadi aru alles 12. novembril 1989. Eesti sai taas iseseisvaks paar aastat hiljem, alles siis, kui kõik NSV-d laiali jooksid.
Berliini müüri Lääne-külg meelitas poliitilisi tänavakunstnikuid. Värvitöid tehti reeglina öösel ja fotosid — järgmisel päeval. Kuid ühel suveööl peaaegu samaaegselt Laulva revolutsiooniga valmis grafiti koos värvivärske fotojäädvustusega: «Priius Balti riikidele — Eesti, Läti, Leedu!»
Aastast 1951 ei olnud see meile enam sõnakõlks. Külm sõda jõudis ka meieni. Kui seni olime N Liidu anastuse all punase ajupesu objektiks, siis suvel 1951 ilmus välja alternatiiv vabast eetrist — väljakutseks Moskvale, komparteile ja võõrvõimule ning moraali toetajaks Eesti rahvale.
Venemaal on viimase nädala menuriks saanud ajakirja Time 80 aasta tagune kirjutis sovetiriigi Poliitilisest Peavalitsusest ehk GPU-st. Selle vene tõlke avaldas tänavu esimesena Jaroslav Ognev oma Time’i Venemaa-arhiivile pühendatud blogis (vt http://0gnev.livejournal.com/87691.html) Sealt rändas kirjutis «Gay-pay-oo» meeletu tempoga mitme minevikuhuvilise ja koguni ühe tänase propaganda-institutsiooni veebiküljele. Lugege seda ajaloolist kirjutist ise, vaadake kas või Isekirja tõlget arvamaks ära, mis võiks olla selle vana loo populaarsuse taga!
Aasta pärast rolleriga sõitnud 17-aastase Alar Leuska ja ta kaassõitjast neiu allaajamist on ränga liiklusõnnestuse põhjustaja — Andres Jõesaar — ikka veel ERR-i juhtimas! Jõesaar jäeti kohtuvälise kokkuleppega reaalselt ilma vaid mootorsõiduki juhtimise õigusest, kuid nüüd on ta sellegi tagasi saanud.
Eesti ajakirjandus on jätnud püstitamata küsimuse, kuidas on võimalik, et Eestis avaliku elu tegelane ka liiklusmõrva sooritamise järel istub mõjukal ühiskondlikul positsioonil edasi justkui midagi poleks juhtunud. Eesti ajakirjandus pole vastanud ka avalikkuse loomulikule küsimusele, kes see Jõesaar ikkagi on… Mis teeb ta nii asendamatuks meie riigimeedias? Neis asjus valitsev vaikus Isekirja ei rahulda, nii otsimegi vastused üles ise.
Loe ka Jõesaare kriminaalasja täielikku ülevaadet ja Jõesaare asja moraalsest mõjust ETV-le Eesti Meele blogis!
Maailma antikommuniste ja russofoobe pani rõõmust vinguma läinud kuul Bulgaarias Venemaale antud õppetund. Sofias värviti nimelt üle Nõukogude sõjamälestis, nõnda et Punaarmee sõdurite kujud nägid välja kui ameerika superheerosed — Wolverine, Superman, Captain America jt. Nõukogulik punalipp sai aga peale USA tähed ja triibud ning loosung grafiti-kompositsiooni all kuulutas kogu võõba moega ühte jalga käivaks.
Saksa Laine (Deutsche Welle) lõpetas tänasest ringhäälingu- ja veebisaated vene keeles. Nii kadus lühilainelt viimane ametlik välishääl Läänest, mis Kremli Külma sõda vastustades venelasi vaba teabevooluga kostitas. Põhjalikult Saksa Laine uuest idapoliitikast — Isekiri: vene eeter ilma Saksa Laineta.
Sellega üllatused ei piirdu. Saksamaa ametlik välisraadio lahkub ka ülejäänud Euroopa ning Ameerika eetrist. Ja see kuulutab juba globaalse eetrimeedia lõpu lähenemist.
Saksa Laine märguanne on globaalse tähendusega — kuna sakslased andsid teistele eeskuju digitaalsete kauglevisaadete (Digital Radio Mondiale — DRM) katsetamisel. Sakslaste loobumine ses suunas edasi üritamast süvendab üldist käegalöömise meeleolu terrestriaalsete digisaadete valdkonnas. Seni oli digituleviku väljavaade pikendanud ka lühilaine elulootust.
Ka tekkis üleilmne auditoorium koos tegeliku, operatiivselt informeeritud rahvusvahelise üldsusega, mäletatavasti 2 maailma-sõja vahel — tekkis tänu ja just lühilaine-saateile. Kuid nüüd, enam kui 80-aastast globaalse uudis(te)himu rahuldamise järel on lühilaine, niisiis, sama hästi kui maha kantud.
Me teame muidugi, mis asemele tuleb: mikrolaineid rakendav tasku-, kaabel- ja kosmoseside. Teisisõnu — meediumid, mida soovi korral saab totaalselt kontrollida. Kontrollimatu levi on kaalukaim argument lühilaine-saadete säilitamise kasuks.
Lineaarmeediumide arvel kokkuhoitud raha mahutab Saksa Laine nüüdsest uue meedia valdkonda. Selline kulutuste nihutamine tarbijale ning panustamine nutitelefone ja veebi kasutavale auditooriumile võib osutuda aga koonerdamiseks. Eriti kui loodetava kokkuhoiuga taganetakse läänelike väärtuste kaitsest neis maailma-osades, kus pole tagatud ei interneti taskukohasus ega vabadus.